Viljelusvõistlus

Väike juubel – tänavu juba 15. korda

Uus viljelusvõistlus on ees ootamas. Kuna seekord tuleb juba 15. mõõduvõtmine, on ka plaanid suuremad.

Nagu kolmel eelmisel aastal, on tänavunegi viljelusvõistlus kolmevõistlus. Iga kultuuri võitjad selguvad kolme ala – saagikuse, kvaliteedi ning tulukuse kokkuvõttes.

Reeglid on sarnased eelmiste aastate omadega. Registreerumise lõppkuupäev on 1. juuni, põllu suurus minimaalselt 10 ha, saak mõõdetakse võistleja juures põllul ning võetakse ka mullaproovid. Kokkuvõtete tegemiseks on ekspertidel vaja põlluraamatu väljavõtteid ning maa katastriüksuse numbrit.

Paremaks analüüsiks soovime saada ka põllukaardid kõikidelt põldudelt koos saagi määramise kohaga ja mullaproovide võtmise kohtadega. Samal põhjusel küsime kõikidelt osalejatelt ka kombaini saagikuse kaarte. Märtsis on plaanis kutsuda kokku kohtunikud ja teha neile koolitus.

Jooksev info ning registreerumisvorm pannakse tänavu taas ka viljelusvõistluse kodulehele viljelusvoistlus.ee.

Tänavu tuleb nisupõldudelt lisaks tavaproovile võtta kolmekilone proov, millest saab teha küpsetuspätsi lõpukonverentsiks, et näha, kui hea saiajahu võistlejate vili andis. 2019. aasta kultuuride võitjad sõidavad õppereisile Bayeri tehasesse.

Lisaks tava-viljelusvõistlusele kuulutame välja ka viie aasta külvikorravõistluse. Eesmärk on suurim tulukus samalt põllult eri kultuuridega viie aasta summana 20. juubeliaastaks.

Lõpukonverents tuleb taas novembri lõpul, parima asukoha otsingud käivad.

 

Lii Sammler, Maaleht

Viljelusvõistlus 2018 lõpukonverents 30. novembril Eesti Maaülikooli aulas Tartus

Eesti Maaülikooli aula (Kreutzwaldi 1, Tartu)

Üritust korraldavad Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Viljeluspäevad MTÜ

 

9.00-10.00 Kogunemine, tervituskohv

10.00-10.30 Ülevaade Eesti taimekasvatushooajast 2018 ja tulevikuplaanidest. Illar Lemetti

10.30-11.00 Soome viljelusvõistlus SatoKisa 2018 ja analoogilised võistlused mujal maailmas. Annaleena Ylhäinen

11.00-11.30 Soome SatoKisa 2018 odra saagikuse võitja ettekanne. Kari Alasaari

11.30-11.50 Kohvipaus

11.50-12.20 Ilm 2018. aastal ning mida ennustavad meile tuleviku kliimastsenaariumid. Laine Keppart, Triin Saue

12.20-12.50 Viljelusvõistlus 2018 tulemused. Võitjate autasustamine. Margus Ameerikas, Mihkel Hang

12.50-13.50 Lõuna

13.50-14.10 Viljelusvõistlus 2018 agrotehnika kogemused võistluspõldudelt. Peeter Viil

14.10-14.30 Viljelusvõistlus 2018 saagi kvaliteet. Eili Rajapuu

14.30-14.50 Viljelusvõistlus 2018 põldude tulukus. Raivo Vettik

14.50-15.10 Viljeluspõldude mullastik ja väetamine. Priit Penu, Alar Astover

15.10-15.30 Maheviljelejana viljelusvõistlusel. Jüri Ilves

15.30-15.50 Viljelusvõistluse selle aasta kogemused. Erik Paalman

15.50-16.10 Viljelusvõistluse kogemuste rakendamine. Raivo Sell

Ürituse ettekanded on leitavad http://taim.etki.eewww.etki.ee ja www.pikk.ee veebilehtedelt ürituse alt.

Konverentsi videosalvestused on järelvaadatavad: http://video.emu.ee/

Konverents toimub “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

2018. aasta Viljelusvõistlusele registreerumine

Võistluse tingimused:

  • Võistlusele saab esitada põllu, mille pindala on vähemalt 10 ha;
  • Iga võistleja saab esitada võistlusele kuni kaks põldu;
  • Osaledes kahe põlluga, peavad põldudel kasvama erinevad kultuurid;
  • Esitada võib nii teravilja-, rapsi-, rüpsi- kui ka oa- ja hernepõlde;
  • Kultuuripõhine võistlus avatakse, kui võistlusele on registreerunud vähemalt viis põldu;
  • Mitme võistluspõllu esitamise puhul tuleb registreerida iga kultuur eraldi täites alloleva vormi;
  • Koristusperioodil mõõdavad kohtunikud saagi ja saadavad andmed laborisse analüüsimiseks;
  • Kasvuperioodi lõpuks tuleb osalejal deklareerida võistluspõllul tehtud kulutused;
  • Võistlusel on lubatud kasutada vaid kultuuridele registreeritud taimekaitsevahendeid;
  • Võistlusel osalemiseks on vajalik täita osaleva põllu kohta vorm, mis tuleb täidetuna saata hiljemalt kaks nädalat pärast koristust aadressile raivo.vettik@etki.ee. Vorm saadetakse osalejatele täitmiseks pärast registreerumist;
  • Võitjad selgitatakse saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi osas, lõpptulemuse annab kõigi kolme alajaotuse tulemuste summa;
  • Tulemustest ja kogemustest räägitakse lõpukonverentsil;
  • Korralduskomisjon jätab endale õiguse seada piiranguid võistlejate arvule.
  • Registreerimine lõppeb 01.06.2018

Viljelusvõistlusele saab registreeruda meiliaadressil lii.sammler@maaleht.ee või oma konsulentide ja müügiesindajate kaudu.

Viljelusvõistlus 2017 lõpukonverents toimub 10. novembril Türi Kultuurimajas

Päevakava:

9.00-10.00 Saabumine, hommikukohv
10.00 Avasõnad korraldajatelt
10.05 -10.30 Taimekasvatusaasta 2017, Illar Lemetti, Maaeluministeerium
10.30-12.00 Taimekasvatus ja mesindus kaasaaegses põllumajanduses

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.20 Parimad agrotehnika kogemused võistluspõldudelt. Peeter Viil, ETKI
13.20-13.40 Viljelusvõistlus 2017 põldude tulukus. Raivo Vettik, ETKI
13.40-14.00 Viljelusvõistlus 2017 saakide kvaliteet. Konsulent Eili Rajapuu, Baltic Agro AS
14.00-14.20 Viljelusvõistluse ekspertide tähelepanekud, miniviljelusvõistlus 2017. Indrek Keres, EMÜ
14.20-14.40 Võistluspõldude taimetoitainete (energia, süsiniku jne) bilanss. Alar Astover, EMÜ
14.40- 15.00 Naabermaade viljelusvõistluste tulemusi. Margus Ameerikas, Baltic Agro AS/Viljeluspäevad MTÜ
15.00-16.00 Viljelusvõistlus 2017 tulemused. Tiiu Annuk, Scandagra/Viljeluspäevad MTÜ
Võitjatelt kogemuste vahetus a 10 min: Kuidas saavutati selle aasta parim tulemus?
Parimatele eriauhindade üleandmine sponsoritelt (BASF, Bayer, Syngenta, Monsanto, Yara, Berner, Tradecorp, Swedbank, Rukkiselts jt.)

Modereerib Margus Ameerikas, Baltic Agro AS/Viljeluspäevad MTÜ
Korraldajad: Eesti Taimekasvatuse Instituut, Viljeluspäevad MTÜ

Konverents toimub “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

OSALEJATEL PALUME REGISTREERUDA HILJEMALT 6. NOVEMBRIKS 
REGISTREERUN

Saarlased saavad nädalakese varem põllule

Saaremaal on kolm võistuviljelejat.
Foto: Lii Sammler

 

Saaremaal on tänavu kolm võistuviljelejat ja nende põllud on, võrreldes mandri omadega, küpsemisjärgus nädala jagu ees.

Oma iga-aastast tava jätkab Kaido Kirst, kes tänavu teeb huvitavat eksperimenti, võisteldes kahe nisuga – soodsatel aastatel oma headust kinnitanud talinisuga ‘Skagen’ ja Eestis suhteliselt uue suvinisu sordiga ‘Hamlet’. Mõlemad on Taani sordid ja ostetud Baltic Agro vahendusel.

‘Skagen’ on tänavu kõikidel kobe, sama käib ka Kirstu põllu kohta: pea on pikk ja tuumakas ja juba kergelt rohekaskollane. Kuna kasutatud on ka kasvuregulaatorit, siis kõrs liiga pikk ei ole ning ka lamandunud kohti ei näe.

Kaido Kirstu naabrimees ja sõber Eugen Koit võistleb tritikuga. Mullu oli tal väga võimas tritikupõld, aga kuna ühtki teist tritikut polnud, siis võistlusele ei pääsenud. Tänavu on tritikupõld ka mandril, millega mõõtu võtta.

Taas on stardijoonel ka Tõnu Post, kelle rukis ja taliraps annavad suuri lootusi. „Aga mooni rapsi seest täielikult kätte ei saanud,“ sõnab Post, lisades, et eks temagi mooni-rapsi põlde ole innukad turistid imetlemas ja sellega koos tallamas käinud. Võistluspõllul on moon siiski pigem servades, põllus kasvab ikka õige vili. Jämedad varred ja rammusad kõdrad lubavad loota head tulemust.

           

Tänavused kaerapõllud lubavad head saaki

Viljelusvõistlus 2017 kaer
Viljelusvõistluse üks kaerapõld on ka Antsla kandi mehel Avo Konsil.  Foto: Lii Sammler

Üle mitme aasta osalevad Viljelusvõistlusel taas ka kaerapõllud. Viiest põlust on üks mahekaer, teised tavalised. Emanus võistluspõldudest asuvad enamasti Lõuna-Eestis.

Sortidest on esindatud vaid heledateralised toidukaerad – ‘Niklas’, ‘Cabby’, ‘Donna’ ja ‘Peppi’.

Kaerakasvatajad Erki Oidermaa, Argo Must, Avo Kons, Andres Kontse ja Jüri Ilves tõdevad, et praegu tasub kaera kasvatada. Inimesed, eriti Euroopas, püüdlevad järjest tervislikuma toidu poole ning toidukaera tarbimine tõuseb.

Kaeraturg on praegu hea ka sellepärast, et Tartu Mill, kes ehitas Dobelesse üle-eelmisel aastal kaerahelbetehase, laiendab nüüd seda. Laiendatud tehase tootmisvõimsuseks saab 20 000 tonni kaerahelbeid aastas praeguse kümne asemel.

Kaera müüakse aga ka Jaapanisse ning Hispaaniasse. Seal söövad seda hobused.

Üks võistlejatest, Erki Oidermaa, kelle käes on umbes 40 protsenti Eesti kaeraseemne turust, kinnitab, et ka kaeraäri tasub end ära, kuna nõudlus seemnekaera järele on suur nii Eestis kui Lätis.

Selles situatsioonis on kaera kokkuostuhind praegu võrdne nisuga, umbes 160 eurot tonn. Mahekaera tonni eest makstakse 300 eurot. Samas tuleb kaer hulga odavamalt kätte.

Külviaeg oli kõigil viljelusvõistluse põldudel mai esimesel dekaadil, külvisenorm umbes 500 idanevat tera ruutmeetril.

Madalaim lämmastikufoon oli tänavustel võistlejatel 100, kõrgeim 114. Sealhulgas on juba ka kasutatud leheväetis. Taimekaitset vajab kaer vähem, näiteks võib hakkama saada täiesti ilma putukatõrjeta.

Samas, kuna tänavune vihmane ja jahe suvi kasvatab kõrre väga pikaks,on kaerale kasutatud tänavu ka kasvuregulaatorit.

Kaerapõldudega võistlejad
  • Andres Kontse, Võrumaa, sort ‘Donna’
  • Avo Kons, Võrumaa, sort ‘Gabby’
  • Argo Must, Põlvamaa, sort ‘Niklas’
  • Erki Oidermaa, Põlvamaa, sort ‘Niklas’
  • Jüri Ilves, Järvamaa, sort ‘Peppi’

Taliodra kasvatajad on nutikad

Viljelusvõistlus 2017 talioder
Foto: Lii Sammler

Tänavusel Viljelusvõistlusel osaleb kuus taliodra põldu. Neli neist asuvad Lõuna-Eestis ja kaks Põhja-Eestis. Tänavune lemmiksort on KWS ‘Tenor’, ent külvatud on ka ‘Meridiani’, millega kahe aasta eest saavutati saagirekord.

Kui talvel 2015-16 hävis enamik taliodra põlde, siis tänavune leebe talv, vastupidi, hoidis kõik alles.

Lõuna-Eestis nähtu alusel võib öelda, et taliodra põllud on ilusad, aga koristamiseni läheb veel aega. See on ühelt poolt tingitud ilmastikust, mis on jahe ja niiske, teisalt aga ka kasutatud väetistest ja taimekaitsevahenditest.

Kui põllule on piisavalt süüa antud, siis kasvab ta hoogsalt ega rutta terade valmis saamisega, nälginud põllu puhul aga lõpeb kasv kiiresti.

Viljakasvatajad teavad, et talioder ei vaja sama palju lämmastikku kui nisu ning seda ongi kasutatud enamasti madalama normiga, 120-140 kg/ha. Samas külvatakse talioder võimaluse korral põdherne järel, mis tagab teatud lämmastiku olemasolu mullas juba enne külvi.

Taliodra eelis on see, et seda saab küvata madalama külvisenormiga, sest ta on hea võrsuja. Võistluspõldudel on norm 200 seemne ringis ruutmeetri kohta. Ka külviaeg ei pea just kõige varasem olema.
Talirapsi ja -nisu saab enne ära külvata, taliodra külviajaks on väga sobiv septembri algus.

Vastavalt sellele, kui tugev on lämmastiku foon, on kasutatud ka kõrretugevdajat. Varem seda odrale üldse ei tehtud, kuid kui taimik on tihe ja võimas, siis osutub see vajalikuks. Nimelt on tihe ja rammus odrapõld kerge lamanduma, kui tuult, vihma või rahet saab. Üle Eestimaa on tänavu näha palju lamandunud odrapõlde. Selle ennetamiseks ongi kõrretugevdaja oma kohal.

Talioder on tavaliselt tänu varasemale koristusajale – mullu oli see juulis juba käes, tänavu jääb augusti – heaks eelviljaks talikultuuridele ja see tema üks peamine kasvatamispõhjus ongi.

Taliodraga võistlevad
  • Aare Raudla, Aru PM OÜ, Lääne-Virumaa, KWS ‘Tenor’
  • Erik Paalman, Paali Seemnekeskus, Põlvamaa, KWS ‘Tenor’
  • Eva Tuusis, Sänna Põllumees OÜ, Põlvamaa, KWS ‘Meridian’
  • Kristjan Mölder, Lange-Vahe talu, Tartumaa, KWS ‘Tenor’
  • Meelis Kokkmaa, Grain Trans OÜ, Põlvamaa, KWS ‘Tenor’
  • Silver Haugas, Koplimäe Agro OÜ, Harjumaa, KWS ‘Meridian’

Viljelusvõistlusel 2017 osalejaid on kolmekümne ringis

Eelmisel nädalal lõppes registree­rumine 13. vil­jelusvõistlusele. Praegu on välja pakutud 44 põldu. Osa kultuuride suhtes on vajalik täpsustamine, ent võistlusmomenti paistab juba praegu piisavalt.

Rukki liigast on tulnud oma rapsikasvatajaõnne ning oskusi proovima rekordimehed Madis Avi, Urmas Nurmsalu ja Tanel Tõrvand, samuti nisuga tunamullu edukalt esinenud Aimar Allingu.

Rukki- ja nisupõlde on pakutud mõlemat kümme. Üks rukistest on maherukis.

Samad mehed, kes tänavu katsetavad oma oskusi rapsikasvatuses, on rukkilegi truuks jäänud – nii Nurmsalu, Tõrvand kui Avi on esitanud võistlema ka rukkipõllud.

Meie rahvusviljale pole truudust murdnud teisedki, sest uusi nimesid on rukkikasvatajate hulgas vähe. Eespool nimetatutele hakkab konkurentsi pakkuma mulluse rekordiomaniku Tuuli Vaaraku põld, tuntud rukkikasvataja Aare Leidik ja mitmed teised. Sortidest domineerib ‘Palazzo’, mida kasvatavad pooled rukkiga võistlejaist.

Nisudest on seitse talinisu ja kolm suvinisu, tuntud ja veel vähe tuntud kasvatajad pooleks. Huvitavat eksperimenti korraldab Saaremaal Kaido Kirst, kes on võistlusele pakkunud nii talinisu ‘Skagen’ kui ka suvinisu ‘Hamlet’.

Sortide osas valitseb mitmekesisus, kaks võistlejat on tules vaid ‘Skageni’ ja ‘Edvinsiga’.

Võistlema asub kaheksa odrapõldu, millest neli on suvi- ja neli taliodrad. Kuna varasemad võitjad ei osale, on teistel seda paremad võimalused oma oskusi näidata. Suviotradest sordiliidrit pole, taliotradest on kolmele neljast põllust külvatud ‘Tenor’.

Praeguseks puudub selgus veel kaera, tritiku ja herne osas, kuna põlde on üles antud alla viie, mille korraldajad tänavu eesmärgiks seadsid. Otsus, kas võistlus nende kultuuridega pidada või mitte, tuleb nädala jooksul.

Kaera tahaks küll väga võistlemas näha, kuna see on hästi perspektiivne kultuur – aretatakse järjest uusi ja toidukaeraks sobivamaid sorte, mille kasvatamist meie targimate agronoomide poolt oleks kõigil huvitav jälgida.

Üllatab, et hernepõlde tuli võistlema nii vähe, samas kui herne- ja oapõlde on palju näha igal pool üle Eestimaa.

Kuigi kevad oli hiline, on ta põllumeestele praeguseks näidanud ka oma lahkemat poolt. Jõudu julgetele viljakasvatajatele ja kohtume põllul.

Virumaa põllumees Jaak Flink võistleb tänavu suurima rapsipõlluga, mis on 60 hektarit. Foto: Lii Sammler

Viljelusvõistlus tuleb 13. korda

Tänavu tuleb 13. viljelusvõistlus. Mitmevõistlus jätkub ning plaanis on analüüsida ka võistluspõldude mulda. Korraldajad – Maaleht, MESi nõuandeteenistus, Baltic Agro, Scandagra ja Oilseeds – pidasid plaane sel nädalal.
Eelmisel aastal katsetasime saagivõistluse asemel esimest korda nn mitmevõistlust, kus võit saavutati kolme näitaja – saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse liitmisel. Kuna aasta oli erakordne ning süsteem uus, üllatasid tulemused kõiki. Kolm peavõitu läks Saaremaale ja üks mandrile, kuid ebatavalisse kanti – Pärnumaa mereäärsetele põldudele.

Tänavu mitmevõistlus jätkub, ehk siis ka sel aastal selgub võitja kolme näitaja tulemusel. See peaks andma motivatsiooni taas osaleda ka nendel viljakasvatajatel, kellel võidud varasema kõrge saagikuse eest juba taskus.

Põldudelt mõõdetakse saak nagu tavaliselt, kvaliteedinäitajad arvutatakse Saku labori andmete baasil ning tulukusnumbrite kokkulöömisel on abi lubanud Eesti TaimekasvatuseInstituut. Novembri alguses Türil toimuv lõpukonverents korraldatakse sarnaselt eelmise aastaga taimekasvatuse pikaajalise programmi toel.

Mullaproovide ja labori­analüüside alusel on plaanis kaasata mullateadlased, et teha võistluspõldude kohta põhjalik mullaanalüüs. Rahaliselt nõustus seda toetama maaeluministeerium.

Põllumeeste silmaringi laiendamiseks loodame kaasata Tõravere observatooriumi, et leida täpsemaid seoseid vegetatsiooniperioodi temperatuuri, sademete ja päikesekiirgusega.

Lumi on põldudelt läinud ja aeg need üle vaadata. Viljelusvõistluse korraldajad ootavad tänavugi rohket osavõttu ning huvitavaid ja tarku võistlejaid.
Eelmise võistluse teravilja üldvõitja oli Saaremaa tuntud põllumees Kaido Kirst.

2017. aasta Viljelusvõistlusele registreerumine

Võistluse tingimused:

  • Võistlusele saab esitada põllu, mille pindala on vähemalt 10 ha;
  • Iga võistleja saab esitada võistlusele kuni kaks põldu;
  • Osaledes kahe põlluga, peavad põldudel kasvama erinevad kultuurid;
  • Esitada võib nii teravilja-, rapsi-, rüpsi- kui ka oa- ja hernepõlde;
  • Kultuuripõhine võistlus avatakse, kui võistlusele on registreerunud vähemalt viis põldu;
  • Mitme võistluspõllu esitamise puhul tuleb registreerida iga kultuur eraldi täites alloleva vormi;
  • Koristusperioodil mõõdavad kohtunikud saagi ja saadavad andmed laborisse analüüsimiseks;
  • Kasvuperioodi lõpuks tuleb osalejal deklareerida võistluspõllul tehtud kulutused;
  • Võistlusel on lubatud kasutada vaid kultuuridele registreeritud taimekaitsevahendeid;
  • Võistlusel osalemiseks on vajalik täita osaleva põllu kohta vorm, mis tuleb täidetuna saata hiljemalt kaks nädalat pärast koristust aadressile raivo.vettik@etki.ee. Vorm saadetakse osalejatele täitmiseks pärast registreerumist;
  • Võitjad selgitatakse saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi osas, lõpptulemuse annab kõigi kolme alajaotuse tulemuste summa;
  • Tulemustest ja kogemustest räägitakse lõpukonverentsil;
  • Korralduskomisjon jätab endale õiguse seada piiranguid võistlejate arvule.
  • Registreerimine lõppeb 01.06.2017

2017. aasta Viljelusvõistluse registreerumisvormi leiate SIIT