Viljelusvõistlus

Viljelusvõistlus 2017 lõpukonverents toimub 10. novembril Türi Kultuurimajas

Päevakava:

9.00-10.00 Saabumine, hommikukohv
10.00 Avasõnad korraldajatelt
10.05 -10.30 Taimekasvatusaasta 2017, Illar Lemetti, Maaeluministeerium
10.30-12.00 Taimekasvatus ja mesindus kaasaaegses põllumajanduses

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.20 Parimad agrotehnika kogemused võistluspõldudelt. Peeter Viil, ETKI
13.20-13.40 Viljelusvõistlus 2017 põldude tulukus. Raivo Vettik, ETKI
13.40-14.00 Viljelusvõistlus 2017 saakide kvaliteet. Konsulent Eili Rajapuu, Baltic Agro AS
14.00-14.20 Viljelusvõistluse ekspertide tähelepanekud, miniviljelusvõistlus 2017. Indrek Keres, EMÜ
14.20-14.40 Võistluspõldude taimetoitainete (energia, süsiniku jne) bilanss. Alar Astover, EMÜ
14.40- 15.00 Naabermaade viljelusvõistluste tulemusi. Margus Ameerikas, Baltic Agro AS/Viljeluspäevad MTÜ
15.00-16.00 Viljelusvõistlus 2017 tulemused. Tiiu Annuk, Scandagra/Viljeluspäevad MTÜ
Võitjatelt kogemuste vahetus a 10 min: Kuidas saavutati selle aasta parim tulemus?
Parimatele eriauhindade üleandmine sponsoritelt (BASF, Bayer, Syngenta, Monsanto, Yara, Berner, Tradecorp, Swedbank, Rukkiselts jt.)

Modereerib Margus Ameerikas, Baltic Agro AS/Viljeluspäevad MTÜ
Korraldajad: Eesti Taimekasvatuse Instituut, Viljeluspäevad MTÜ

Konverents toimub “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

OSALEJATEL PALUME REGISTREERUDA HILJEMALT 6. NOVEMBRIKS 
REGISTREERUN

Saarlased saavad nädalakese varem põllule

Saaremaal on kolm võistuviljelejat.
Foto: Lii Sammler

 

Saaremaal on tänavu kolm võistuviljelejat ja nende põllud on, võrreldes mandri omadega, küpsemisjärgus nädala jagu ees.

Oma iga-aastast tava jätkab Kaido Kirst, kes tänavu teeb huvitavat eksperimenti, võisteldes kahe nisuga – soodsatel aastatel oma headust kinnitanud talinisuga ‘Skagen’ ja Eestis suhteliselt uue suvinisu sordiga ‘Hamlet’. Mõlemad on Taani sordid ja ostetud Baltic Agro vahendusel.

‘Skagen’ on tänavu kõikidel kobe, sama käib ka Kirstu põllu kohta: pea on pikk ja tuumakas ja juba kergelt rohekaskollane. Kuna kasutatud on ka kasvuregulaatorit, siis kõrs liiga pikk ei ole ning ka lamandunud kohti ei näe.

Kaido Kirstu naabrimees ja sõber Eugen Koit võistleb tritikuga. Mullu oli tal väga võimas tritikupõld, aga kuna ühtki teist tritikut polnud, siis võistlusele ei pääsenud. Tänavu on tritikupõld ka mandril, millega mõõtu võtta.

Taas on stardijoonel ka Tõnu Post, kelle rukis ja taliraps annavad suuri lootusi. „Aga mooni rapsi seest täielikult kätte ei saanud,“ sõnab Post, lisades, et eks temagi mooni-rapsi põlde ole innukad turistid imetlemas ja sellega koos tallamas käinud. Võistluspõllul on moon siiski pigem servades, põllus kasvab ikka õige vili. Jämedad varred ja rammusad kõdrad lubavad loota head tulemust.

           

Tänavused kaerapõllud lubavad head saaki

Viljelusvõistlus 2017 kaer
Viljelusvõistluse üks kaerapõld on ka Antsla kandi mehel Avo Konsil.  Foto: Lii Sammler

Üle mitme aasta osalevad Viljelusvõistlusel taas ka kaerapõllud. Viiest põlust on üks mahekaer, teised tavalised. Emanus võistluspõldudest asuvad enamasti Lõuna-Eestis.

Sortidest on esindatud vaid heledateralised toidukaerad – ‘Niklas’, ‘Cabby’, ‘Donna’ ja ‘Peppi’.

Kaerakasvatajad Erki Oidermaa, Argo Must, Avo Kons, Andres Kontse ja Jüri Ilves tõdevad, et praegu tasub kaera kasvatada. Inimesed, eriti Euroopas, püüdlevad järjest tervislikuma toidu poole ning toidukaera tarbimine tõuseb.

Kaeraturg on praegu hea ka sellepärast, et Tartu Mill, kes ehitas Dobelesse üle-eelmisel aastal kaerahelbetehase, laiendab nüüd seda. Laiendatud tehase tootmisvõimsuseks saab 20 000 tonni kaerahelbeid aastas praeguse kümne asemel.

Kaera müüakse aga ka Jaapanisse ning Hispaaniasse. Seal söövad seda hobused.

Üks võistlejatest, Erki Oidermaa, kelle käes on umbes 40 protsenti Eesti kaeraseemne turust, kinnitab, et ka kaeraäri tasub end ära, kuna nõudlus seemnekaera järele on suur nii Eestis kui Lätis.

Selles situatsioonis on kaera kokkuostuhind praegu võrdne nisuga, umbes 160 eurot tonn. Mahekaera tonni eest makstakse 300 eurot. Samas tuleb kaer hulga odavamalt kätte.

Külviaeg oli kõigil viljelusvõistluse põldudel mai esimesel dekaadil, külvisenorm umbes 500 idanevat tera ruutmeetril.

Madalaim lämmastikufoon oli tänavustel võistlejatel 100, kõrgeim 114. Sealhulgas on juba ka kasutatud leheväetis. Taimekaitset vajab kaer vähem, näiteks võib hakkama saada täiesti ilma putukatõrjeta.

Samas, kuna tänavune vihmane ja jahe suvi kasvatab kõrre väga pikaks,on kaerale kasutatud tänavu ka kasvuregulaatorit.

Kaerapõldudega võistlejad
  • Andres Kontse, Võrumaa, sort ‘Donna’
  • Avo Kons, Võrumaa, sort ‘Gabby’
  • Argo Must, Põlvamaa, sort ‘Niklas’
  • Erki Oidermaa, Põlvamaa, sort ‘Niklas’
  • Jüri Ilves, Järvamaa, sort ‘Peppi’

Taliodra kasvatajad on nutikad

Viljelusvõistlus 2017 talioder
Foto: Lii Sammler

Tänavusel Viljelusvõistlusel osaleb kuus taliodra põldu. Neli neist asuvad Lõuna-Eestis ja kaks Põhja-Eestis. Tänavune lemmiksort on KWS ‘Tenor’, ent külvatud on ka ‘Meridiani’, millega kahe aasta eest saavutati saagirekord.

Kui talvel 2015-16 hävis enamik taliodra põlde, siis tänavune leebe talv, vastupidi, hoidis kõik alles.

Lõuna-Eestis nähtu alusel võib öelda, et taliodra põllud on ilusad, aga koristamiseni läheb veel aega. See on ühelt poolt tingitud ilmastikust, mis on jahe ja niiske, teisalt aga ka kasutatud väetistest ja taimekaitsevahenditest.

Kui põllule on piisavalt süüa antud, siis kasvab ta hoogsalt ega rutta terade valmis saamisega, nälginud põllu puhul aga lõpeb kasv kiiresti.

Viljakasvatajad teavad, et talioder ei vaja sama palju lämmastikku kui nisu ning seda ongi kasutatud enamasti madalama normiga, 120-140 kg/ha. Samas külvatakse talioder võimaluse korral põdherne järel, mis tagab teatud lämmastiku olemasolu mullas juba enne külvi.

Taliodra eelis on see, et seda saab küvata madalama külvisenormiga, sest ta on hea võrsuja. Võistluspõldudel on norm 200 seemne ringis ruutmeetri kohta. Ka külviaeg ei pea just kõige varasem olema.
Talirapsi ja -nisu saab enne ära külvata, taliodra külviajaks on väga sobiv septembri algus.

Vastavalt sellele, kui tugev on lämmastiku foon, on kasutatud ka kõrretugevdajat. Varem seda odrale üldse ei tehtud, kuid kui taimik on tihe ja võimas, siis osutub see vajalikuks. Nimelt on tihe ja rammus odrapõld kerge lamanduma, kui tuult, vihma või rahet saab. Üle Eestimaa on tänavu näha palju lamandunud odrapõlde. Selle ennetamiseks ongi kõrretugevdaja oma kohal.

Talioder on tavaliselt tänu varasemale koristusajale – mullu oli see juulis juba käes, tänavu jääb augusti – heaks eelviljaks talikultuuridele ja see tema üks peamine kasvatamispõhjus ongi.

Taliodraga võistlevad
  • Aare Raudla, Aru PM OÜ, Lääne-Virumaa, KWS ‘Tenor’
  • Erik Paalman, Paali Seemnekeskus, Põlvamaa, KWS ‘Tenor’
  • Eva Tuusis, Sänna Põllumees OÜ, Põlvamaa, KWS ‘Meridian’
  • Kristjan Mölder, Lange-Vahe talu, Tartumaa, KWS ‘Tenor’
  • Meelis Kokkmaa, Grain Trans OÜ, Põlvamaa, KWS ‘Tenor’
  • Silver Haugas, Koplimäe Agro OÜ, Harjumaa, KWS ‘Meridian’

Viljelusvõistlusel 2017 osalejaid on kolmekümne ringis

Eelmisel nädalal lõppes registree­rumine 13. vil­jelusvõistlusele. Praegu on välja pakutud 44 põldu. Osa kultuuride suhtes on vajalik täpsustamine, ent võistlusmomenti paistab juba praegu piisavalt.

Rukki liigast on tulnud oma rapsikasvatajaõnne ning oskusi proovima rekordimehed Madis Avi, Urmas Nurmsalu ja Tanel Tõrvand, samuti nisuga tunamullu edukalt esinenud Aimar Allingu.

Rukki- ja nisupõlde on pakutud mõlemat kümme. Üks rukistest on maherukis.

Samad mehed, kes tänavu katsetavad oma oskusi rapsikasvatuses, on rukkilegi truuks jäänud – nii Nurmsalu, Tõrvand kui Avi on esitanud võistlema ka rukkipõllud.

Meie rahvusviljale pole truudust murdnud teisedki, sest uusi nimesid on rukkikasvatajate hulgas vähe. Eespool nimetatutele hakkab konkurentsi pakkuma mulluse rekordiomaniku Tuuli Vaaraku põld, tuntud rukkikasvataja Aare Leidik ja mitmed teised. Sortidest domineerib ‘Palazzo’, mida kasvatavad pooled rukkiga võistlejaist.

Nisudest on seitse talinisu ja kolm suvinisu, tuntud ja veel vähe tuntud kasvatajad pooleks. Huvitavat eksperimenti korraldab Saaremaal Kaido Kirst, kes on võistlusele pakkunud nii talinisu ‘Skagen’ kui ka suvinisu ‘Hamlet’.

Sortide osas valitseb mitmekesisus, kaks võistlejat on tules vaid ‘Skageni’ ja ‘Edvinsiga’.

Võistlema asub kaheksa odrapõldu, millest neli on suvi- ja neli taliodrad. Kuna varasemad võitjad ei osale, on teistel seda paremad võimalused oma oskusi näidata. Suviotradest sordiliidrit pole, taliotradest on kolmele neljast põllust külvatud ‘Tenor’.

Praeguseks puudub selgus veel kaera, tritiku ja herne osas, kuna põlde on üles antud alla viie, mille korraldajad tänavu eesmärgiks seadsid. Otsus, kas võistlus nende kultuuridega pidada või mitte, tuleb nädala jooksul.

Kaera tahaks küll väga võistlemas näha, kuna see on hästi perspektiivne kultuur – aretatakse järjest uusi ja toidukaeraks sobivamaid sorte, mille kasvatamist meie targimate agronoomide poolt oleks kõigil huvitav jälgida.

Üllatab, et hernepõlde tuli võistlema nii vähe, samas kui herne- ja oapõlde on palju näha igal pool üle Eestimaa.

Kuigi kevad oli hiline, on ta põllumeestele praeguseks näidanud ka oma lahkemat poolt. Jõudu julgetele viljakasvatajatele ja kohtume põllul.

Virumaa põllumees Jaak Flink võistleb tänavu suurima rapsipõlluga, mis on 60 hektarit. Foto: Lii Sammler

Viljelusvõistlus tuleb 13. korda

Tänavu tuleb 13. viljelusvõistlus. Mitmevõistlus jätkub ning plaanis on analüüsida ka võistluspõldude mulda. Korraldajad – Maaleht, MESi nõuandeteenistus, Baltic Agro, Scandagra ja Oilseeds – pidasid plaane sel nädalal.
Eelmisel aastal katsetasime saagivõistluse asemel esimest korda nn mitmevõistlust, kus võit saavutati kolme näitaja – saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse liitmisel. Kuna aasta oli erakordne ning süsteem uus, üllatasid tulemused kõiki. Kolm peavõitu läks Saaremaale ja üks mandrile, kuid ebatavalisse kanti – Pärnumaa mereäärsetele põldudele.

Tänavu mitmevõistlus jätkub, ehk siis ka sel aastal selgub võitja kolme näitaja tulemusel. See peaks andma motivatsiooni taas osaleda ka nendel viljakasvatajatel, kellel võidud varasema kõrge saagikuse eest juba taskus.

Põldudelt mõõdetakse saak nagu tavaliselt, kvaliteedinäitajad arvutatakse Saku labori andmete baasil ning tulukusnumbrite kokkulöömisel on abi lubanud Eesti TaimekasvatuseInstituut. Novembri alguses Türil toimuv lõpukonverents korraldatakse sarnaselt eelmise aastaga taimekasvatuse pikaajalise programmi toel.

Mullaproovide ja labori­analüüside alusel on plaanis kaasata mullateadlased, et teha võistluspõldude kohta põhjalik mullaanalüüs. Rahaliselt nõustus seda toetama maaeluministeerium.

Põllumeeste silmaringi laiendamiseks loodame kaasata Tõravere observatooriumi, et leida täpsemaid seoseid vegetatsiooniperioodi temperatuuri, sademete ja päikesekiirgusega.

Lumi on põldudelt läinud ja aeg need üle vaadata. Viljelusvõistluse korraldajad ootavad tänavugi rohket osavõttu ning huvitavaid ja tarku võistlejaid.
Eelmise võistluse teravilja üldvõitja oli Saaremaa tuntud põllumees Kaido Kirst.

2017. aasta Viljelusvõistlusele registreerumine

Võistluse tingimused:

  • Võistlusele saab esitada põllu, mille pindala on vähemalt 10 ha;
  • Iga võistleja saab esitada võistlusele kuni kaks põldu;
  • Osaledes kahe põlluga, peavad põldudel kasvama erinevad kultuurid;
  • Esitada võib nii teravilja-, rapsi-, rüpsi- kui ka oa- ja hernepõlde;
  • Kultuuripõhine võistlus avatakse, kui võistlusele on registreerunud vähemalt viis põldu;
  • Mitme võistluspõllu esitamise puhul tuleb registreerida iga kultuur eraldi täites alloleva vormi;
  • Koristusperioodil mõõdavad kohtunikud saagi ja saadavad andmed laborisse analüüsimiseks;
  • Kasvuperioodi lõpuks tuleb osalejal deklareerida võistluspõllul tehtud kulutused;
  • Võistlusel on lubatud kasutada vaid kultuuridele registreeritud taimekaitsevahendeid;
  • Võistlusel osalemiseks on vajalik täita osaleva põllu kohta vorm, mis tuleb täidetuna saata hiljemalt kaks nädalat pärast koristust aadressile raivo.vettik@etki.ee. Vorm saadetakse osalejatele täitmiseks pärast registreerumist;
  • Võitjad selgitatakse saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi osas, lõpptulemuse annab kõigi kolme alajaotuse tulemuste summa;
  • Tulemustest ja kogemustest räägitakse lõpukonverentsil;
  • Korralduskomisjon jätab endale õiguse seada piiranguid võistlejate arvule.
  • Registreerimine lõppeb 01.06.2017

2017. aasta Viljelusvõistluse registreerumisvormi leiate SIIT

Viljelusvõistlus 2016 tulemused tõid tõelise üllatuse

Viljelusvõistluse 2016 tulemused on selgunud ja need olid ootamatud isegi korraldajaile. 

Tänavu arvestati lisaks saagi suurusele ja tulukusele ka kvaliteeti ja see pööras esialgsed kokkuvõtted pea peale.

Võisteldi viie kultuuriga. Need olid raps, rukis, oder, nisu ja hernes.

Kevadel astus võistlustulle 33 võistlejat 45 põlluga. Võistlejate seltskond oli tugev ning palju tuli uusi nägusid. Tänavuse raske taimekasvatusaasta tulemusel  jäi aga lõpuks järele 28 viljakasvatajat ja 33 põldu.

Traditsiooniliselt oli kõige suurem huvi osaleda nisuga. Võistlema  tuli 15 põldu. Rapsipõlde anti kirja 12. Suurem osa neist olid talirapsid, sest kel raps talve üle elas, sel oli ka ilusaid põlde välja pakkuda. Odrapõlde oli kokku seitse ja rukkipõlde kuus.

Uudsena Eesti viljelusvõistluse ajaloos oli sellel aastal reegliks, et arvesse võetakse lisaks saagikusele ja tulukusele ka kvatieeti. Üldvõitja selgus kolme tulemuse kokku liitmisel.

Tänavune üllatuskultuur oli rukis, kuna ületas saagikuselt teisi vilju. Uue rekordsaagi kasvatas Tuuli Vaarak Viljandimaalt –  10,4 t/ha. Hernes oli viljelusvõistlusel esimest korda ning esimese rekordi , 6,6 tonni hektarilt, püstitas Mihkel Vainula Pärnumaalt.

Rapsi parimad saagid jäid eelmisele aastale kahe tonni võrra alla. Kõrgeima rapsisaagi sai Avo Samarüütel Tartumaalt – 4,6 t/ha. Kõrgeima odrasaagi, 7,7 t/ha, kasvatas Erik Paalman Põlvamaalt. Nisu saagid oli sellel aastal suhteliselt ühtlased ning kõrgete saakidega üllatusi ei tulnud.

Tulukaim kultuur oli taas raps, kuigi parimad tulemused olid poole väiksemad kui mullu. Üle 900 euro tulu hektari kohta said rapsikasvatajad Martin Salu Saaremaalt  ja Avo Samarüütel. Miinusesse ei jäänud keegi.

Kõrgeima kvaliteediga raps, rukis  ja oder kasvatati Viljandimaal – vastavalt Kõo Agros (Meelis Venno), Savikoti Agros (Tuuli Vaarak) ja Sooba talus (Pille Nugis). Parima nisu kvaliteedi sai Soone Farmi noorperemees Madis Tamm Tartumaalt.

 

Viljelusvõistlus 2016 saagid

Käesoleva aasta viljelusvõistluse saagikuse numbrid on selgunud. Tulemuste avalikustamine venis, kuna alles 5. oktoobril kombainiti viimane suvirapsi põld. Võistlusel osaleti viie kultuuriga – raps, rukis, oder, nisu ja hernes. Põldoa ja triticale põlde pakuti mõlemaid vaid üks ja sellepärast ei saanud neid võistlusele registreerida. Sellest on tõsiselt kahju, kuna Saaremaal välja pakutud triticale põld olevat andnud 11 t/ha saagi, kuid tulemus jäi võistluse reeglite kohaselt fikseerimata.

Uudsena Eesti viljelusvõistluse ajaloos on sellel aastal reegliks see, et ei võistelda mitte vaid kõrgeima saagikuse nimel, vaid parima kultuuri kasvataja tiitel kuulutatakse välja kolme näitaja kokkuvõttes. Arvesse võetakse kultuuri saagikust, saagi kvaliteeti ja põllu tulukust. Saagi kvaliteeti võrreldakse Saku Põllumajandusuuringute Keskuse labori analüüside alusel ning põllu tulukus hinnatakse kasutatud agrotehnika ja toodete põhjal. Viljelusvõistlusest tehakse kokkuvõtted ning iga kultuuri võitja tuuakse välja lõpukonverentsil 29.novembril Paide kultuurikeskuses.

Taimekasvatusaasta 2016 oli keeruline, mida näitab ka suur võistlusel katkestajate hulk: kevadel registreeriti 44 põldu ning lõpptabelisse jõudis 32 tulemust. Osaliselt kindlasti ka selle tõttu, et eelmisel aastal olid rekordkõrged saagid ning nüüd tundusid põllud võistlusel osalemiseks mitte kõige parimad olema.

Rapsi parimad saagid jäid eelmisele aastale 2 t/ha võrra alla. Kõrgeima saagi sai Avo Samarüütel Tartumaalt – 4,6 t/ha. Erki Oidermaa Põlvamaalt sai 4,4 t/ha ja Henry Tammann Ida-Virumaalt ainsana CL sordiga 4,3 t/ha. Võrdse tulemuse sai ka Martin Salu Saaremaalt. Parim suvirapsi saagi kasvatas Anneli Tihu – 3,1 t/ha.

Rukis oli selle aasta üllatuskultuur, kuna ületas saagikuselt teisi teravilju nii viljelusvõistlusel kui ka Eesti kultuuride keskmisena. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eestis teraviljade keskmine saagikus 2016.aastal 3,0 t/ha ning teraviljadest kõrgeim saak rukkil 3,4 t/ha. Üheks põhjuseks oli kindlasti see, et kevadine pikk põuaperiood ei mõjunud tugeva juurestikuga rukkile nii tugevalt kui teistele kultuuridele. Endine rukki kõrgeim saak oli eelmisest aastast 10,3 t/ha Tanel Tõrvandil.  Nüüd sai uueks rekordsaagiks Tuuli Vaarak Viljandimaalt 10,4 t/ha.

Oder ei üllatanud positiivsete tulemustega kahjuks sellel aastal. Pooled taliodra põllud tuli Eestis ümber külvata ning need, mis alles jäid andsid ligikaudu sama saagi, mis suviodrad, Eestis keskmiselt 2,8 t/ha. Viljelusvõistlusel võitis napilt talioder 7,7 t/ha saagiga Erik Paalmani põllult Põlvamaalt. Teine koht oli Kaido Kirst Saaremaalt 7,6 t/ha ning varase odraga Pille Nugis Viljandimaalt sai 3.koha saagiga 5,0 t/ha.

Nisu saagid oli sellel aastal suhteliselt ühtlased ning kõrgete saakidega üllatusi kahjuks ei tulnud. Parima saagikuse kasvatas esmakordselt osalenud ErikPaalman Põlvamaalt 8,6 t/ha. Napilt jäid alla 8,5 t/ha tulemusega Kaido Kirst Saaremaalt ja Erki Oidermaa Põlvamaalt. Huvitav on märkida, et nii odra kui nisuga olid esimestel kohtadel samad mehed. Parima suvinisu saagi 7,2 t/ha sai Madis Tamm Tartumaalt.

Hernes oli viljelusvõistlusel esimest korda ning parima saagi 6,6 t/ha kasvatas Mihkel Vainula Pärnumaalt. Sellega seadis ta järgmisteks aastateks ette kaunis kõrge põldherne rekordtulemuse. Taolise saagikusega võib hernes konkureerida edukalt oma väikeste kulutustega senini pidevalt võitnud talirapsidega. Margus Klais Tartumaalt sai 4,8 t/ha ja kolmas tulemus 4,2 t/ha Eha Piip ja Mati Lillemets Järvamaalt.

Viljelusvõistlusest tehakse kokkuvõtteid, vahetatakse ja levitatakse parimaid kogemusi Eesti ja teiste maade (Inglismaa, Taani, Soome, Rootsi, Läti jt.) taimekasvatuse tipptegijatelt. Lisaks muidugi ka autasustatakse meie parimad erinevate kultuuride viljelejaid lõpukonverentsil 29.novembril Paide kultuurikeskuses.

VAATA TULEMUSI SIIT!

 

Viljelusvõistlus 2016: Väätsa Agro üllatab kena suvirapsi põlluga

Väätsa Agro võistleb tänavu suvirapsiga ‘Proximo’. Võistluspõllu suuruseks on 16,3 hektarit. Põllu eelviljaks oli rohumaa.

Väätsa Agro agronoom Anneli Tihu on oma põldudega viljelusvõistlusel ka eelmistel aastatel osalenud aga mitte suvirapsiga.  “2013. aastal kasvatasin viimati suvirapsi, siis oli keskmine saagikus 3,1 tonni – siit loodame rohkem. Loodan, et ikka ilma peab ja saab saagi kenasti kätte. Külvasime randaalitud põllule hajuskülvis, 80 tera/ruutmeetrile, külviga paralleelselt sai seeme kohe sisse rullitud 8-meetri laiuse sakilise rulliga. Sel meetodil saame külvata peene seemnega kultuure ja väga kiirelt. Praegu on taim kena ja kõder tugev. Muidugi on suvirapsi saak väiksem kui talirapsil aga kuna taliraps läks välja, siis sai see põld üle külvatud suvirapsiga. Abiks siin oli ka Baltic Agroga sõlmitud BOKS-leping. Sel talvel läks meil välja talvekahjustuste pärast 55 hektarit taliotra ja 260 hektarit talirapsi aga leping kompenseerib meile poole seemnest ja poole mullaherbitsiidist, sest kõik agrotehnilised tööd said korrektselt teostatud,” lausus Tihu, kelle sõnul on ka tänavu kõik väetamised ja taimekaitsetööd võistluspõllul õigel ajal tehtud. “Tänavuseks nuhtluseks pean aga suve alul põlde rünnanud kapsakoid ja vohavat maltsa.”

Kuigi tegu on võistluspõlluga, siis tehakse siin kõik samamoodi kui ettevõtte teistel rapsipõldudel. Põhjuseks see, et lihtsalt pole aega ühte põldu rohkem tuunida kui teisi, mahud on suured. “Me ei tee vaid ühele põllule agrotehnikat, kogu 260 hektarit rapsi, mis Väätsa Agrol on, saab sama agrotehnika ja taimekaitse. Tänavu sai lisaks tavapärasele väetisele antud ka leheväetist aga kuna siis oli kuumaperiood, siis seda väga palju ei julgenud panna. Lämmastikku sai põld toimeaines kokku 170 kg/ha. Muu taimekaitse oli tavapärane.”