Neil Ilves (Neil OÜ) Järvamaalt osales viljelusvõistlusel 15 hektarilise suviodrapõlluga. Sort oli Laureate. Valmimine ja koristamine sügisilmadega venis, kuid 12.septembril mõõdeti kuivaks ja puhtaks saagiks 7,0 t/ha. Eelviljaks oli 7 tonnise saagiga suvinisu, mille põhk pindmise harimisega mulda viidi. Külv toimus 1.mail, väetusfoon N140 kg/ha. Lisatud pildid tehtud 15.juulil. Kohtunikuks konsulent Helle Rohtla.
Kalle Margus (Vao Agro OÜ) Lääne-Virumaalt pakkus viljelusvõistlusele kaks suviodra põldu. Koristamisel mõõdeti puhtaks ja kuivaks saagiks sordil Laureate 8,1 t/ha ja Cosmopolitan 7,0 t/ha. Põldu näitas 15.juulil viljelusvõistluse ekspertidele Teet Liiv (esimesel pildil).
Laureate eelviljaks oli kaks aastat mais, teisel rohumaa. Mõlemal külviajaks 5.mai külvisenormiga 400 id.t/m2. Kohtunikuks Heiki Unt, Ida-Virumaa taluliidu konsulent.
Erki Oidermaa Põlvamaalt (OIdermaa Seemnekeskus OÜ) osales viljelusvõistlusel suviodraga Fennica. Põllu suuruseks 20 ha. Kuivaks ja puhtaks saagiks mõõdeti 7,7 t/ha. Eelvili oli nelja tonnise saagiga taliraps, mille põhk künti sügisel mulda. Külvisenorm 300 id.t/m2.
Väetusfoon N130 kg/ha. Pildid põllul tehtud 6.juulil, saak koristatud 18.august. Kohtunik Ulvi Ajalik.
Ahti Nurm (Puide talu) suviodra Bente viljelusvõistluse põllu koristus 20.augustil, saak 8 t/ha.
Pildi tegi kohtunik Marika Parv.
Ahti Nurm (Puide talu) Valgamaalt osales viljelusvõistlusel suviodraga Bente, põllu suurus 21 hektarit. Puhtaks ja kuivaks saagiks mõõdeti 20.augustil 8 t/ha. Eelviljaks oli talinisu, mille põhk viidi pindmise mullaharimisega mulda. Külviaeg 30.aprill külvisenormiga 385 id.t/m2.
Väetusfoon N120 kg/ha. Pildid tehtud 23.juulil. Kohtunik Marika Parv
Ta tegi seda jälle!
Täpsemalt öeldes oli ka sellel aastal viljelusvõistlusel talirukki saak kõrgem kui talinisu saak! Ainus rukkipõld, mille andmed selle aasta võistlusel fikseeriti oli Järvamaal Raido ja Hendrik Allsaare kasvatatud hübriidrukis KWS Binntto. Saagiks 10,8 t/ha. Selle aasta kõrgeimad talinisusaagid 10,5 t/ha said Raido Allsaar (Mägede OÜ) ja Madis Tamm (Soone Farm OÜ) Tartumaal. Viljelusvõistluste ajaloo kõrgeim hektarisaak 12,1 t/ha on saadud samuti Raido ja Hendrik Allsaare poolt talirukkiga eelmisel 2019.aastal. 12,0 t/ha on saanud Aivar Treiberg 2015.aastal taliodraga ja 11,9 t/ha Sven-Erk Lohu 2019.aastal talinisuga.
Sven-Erik Lohu (Milligrupp OÜ) Viljandimaalt pani viljelusvõistlusele kaks talinisu põldu. Creator andis veidi üle kümne tonni – 10,3 t/ha ja teine, siin piltidel olev 34 hektariline põld sordiga Olivin veidi alla 9,8 t/ha. Saagi kvaliteedilt oli Olivini tera väga tuumakas 81,5 kg/hl, millega oli nisude hulgas 2.kohal. Kõrge oli ka proteiin 14,3% ja kleepvalk 35,1%. Madalam oli aga langemisarv 179. Eelvili oli taliraps, mille 4,5 tonnise saagi põhk sai randaalimisega mulda viidud. Külv oli 1.septembril normiga 388 id.t/m2. Väetusfoon sügisel N32 ja kevadel 218 kg/ha. Pildid tehtud põllul 23.juulil ja kombainitud 19.august. Kohtunik Karin Hüva.
Erki Plamus Vigalast osales viljelusvõistlusel talirapsiga Atora. Põld oli 12,1 hektarit suur ja saagiks mõõdeti 18.augustil 5,4 t/ha.
Saagi kvaliteedilt õlisus 46,5% ja proteiin 17%. See põld osaleb ka Inglismaa viljelusvõistlusel YEN2020. Eelvili oli ristik, kesale anti tahke veisesõnnik ning põld künti. Külv toimus 5.augustil. Muld põllul oli raske savise lõimisega ning juulikuised ohtrad sademed olid veidi liiast.
N foon kevadel 220 kg/ha. Kohtunik Lilia Kulli.
Raido Allsaar (Mägede OÜ) Järvamaalt osales viljelusvõistlusel 26 hektarilise talinisu põlluga, sordiks KWS Emil.
Puhtaks ja kuivaks saagiks mõõdeti 10,5 t/ha. Saagi kvaliteedi poolest olid temal võistluse kõige raskemad terad – mahumass 81,9 kg/hl. Langemisarv keskmine 258 s ning proteiin 11,7% ja kleepvalk 19,7% teistest madalam. Põhjuseks väga kõrge saak kasutatud lämmastiku kogusega võrreldes ehk väga efektiivne lämmastiku ärakasutamine. See näitab, et taimede toitumisega oli kõik tasakaalus ja taimekaitse programm oli edukas. Eelvili oli põldhernes 6 tonnise saagiga ja põhk läks minimaalse mullaharimisega tagasi mulda.
Külviaeg 10.september külvisenormiga 380 id.t/m2. Väetustase sügisel N45 ja kevadel 185 kg/ha. Pilt tehtud 1.juulil ja koristus 12. august.
Kohtunik Järvamaa konsulent Helle Rohtla.
Aimar Allingu (Reinu Põld OÜ) Jõgevamaalt kasvatas talirapsi Atora viiekümnel hektaril. Võistluspõllult võetud arvestus andis saagiks 4,9 t/ha, täpselt selle aasta kõikide talirapsi võistluspõldude keskmine tulemus. Aimari sõnul olevat mõni teine Atora põld ka paremini välja andnud, kuid viljelusvõistluse mõte on just see, et arvestus võetakse kevadel registreeritud põllult, mitte sügisel tagantjärgi paremaid tulemusi andnud põllult. Eelvili oli ristik, mis künti. Külv 10.august. Väetusfoon sügisel N31 ja kevadel 190 kg/ha.
Kvaliteedilt õlisus 46% ja proteiin 16,9%. Pildid tehtud 6.juulil ja koristamise ajal 28.augustil.
Erki Plamus Vigalast osales viljelusvõistlusel talinisuga Malunas. Põld oli 13,4 hektarit ja saagiks mõõdeti 18.augustil 9,0 t/ha.
Saagikus jäi veidi alla võistluspõldude keskmist kuid saagi kvaliteedilt olid näitajad (mahumass 80,1, proteiin 13,2, langemisarv 268, kleepvalk 30) ühtlaselt kõrged ja kokkuvõttes andis see 15 põllu hulgas 1.-2. koha. Eelvili oli taliraps, mullaharimine pindmine. Külv toimus 5.septembril külvisenormiga 350 id.t/m2. Väetustase sügisel N54 ja kevadel 218 kg/ha. Kohtunik Lilia Kulli
Andre Randoja (Aaspere Agro OÜ) Lääne-Virumaalt talinisu andis saagiks 9,2 t/ha. Täpselt sama oli ka 15 nisu võistluspõllu keskmine saak.
Põld oli 17,5 ha ja sort oli Creator. Eelvili oli taliraps ja mullaharimine pindmine. Külv 9.septembril 400 id.t/m2. Väetusfoon N190 kg/ha.
Saagi kvaliteedilt proteiin 10,9%, mahumass 76,5, langemisarv 335 ja kleepvalk 23,7%. Pildid on tehtud põllu ülevaatusel 15.juulil ja saagi koristamise ajal 19.august. Kohtunik Heiki Unt, Virumaa konsulent.
Urmas Nurmsalu (Sakala Põldur OÜ) Viljandimaal kasvatas talirapsi Atora. See sort oli ka selle aasta viljelusvõistlusel kõige enam esindatud – viieteistkümnest talirapsist 6 olid Atora. Seda kasvatati kõikjal üle Eesti ja nende 6 võistluspõllu keskmiseks saagiks oli 5,2 t/ha.
Urmas Nurmsalu põld andis saagiks väga hea 5,7 t/ha. Saagi kvaliteedillt õlisus 46% (absoluutkuivas teras 50,1%) ja proteiin 15,4%. Samad kvaliteedi numbrid olid Atoral ka Kaido Kirst põllul Saaremaal. Teiste sortidega võrredes veidi kõrgem õlisus ja madalam proteiin.
Eelvili oli talinisu, mille põhk läks tagasi mulda pindmise harimisega. Pildid tehtud 23.juulil, saak koristati 10.august.
Kalle Kits (Mudasilla talu) Valgamaalt talinisu Skagen võistluspõllu koristus. Saak 8,5 t/ha
Pilt: Marika Parv, viljelusvõistluse kohtunik
Kalle Kits Mudasilla talust Valgamaalt kasvatas 24 hektarilisel viljelusvõistluse põllul talinisu Skagen.
Hektarisaagiks mõõdeti 8,5 tonni. Saagi kvaliteedi poolest oli proteiin 13,2%, mahumass 77,2, langemisarv 288 ja kleepvalk 29,9%, mis on stabiilselt hea ja andis selle tõttu kvaliteedis 4. koha. Eelvili oli põlduba ja mullaharimine minimaalne. Külv 25.september. Pildid tehtud 22.juunil, kohtunk Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit.
Sven-Erik Lohu (Milligrupp OÜ) Viljndimaalt pani viljelusvõistlusel rõhu nisudele ja pakkus välja kaks talinisupõldu. Sort Creator kasvas 71,8 hektaril ja saagiks mõõdeti seal 10,3 t/ha. Saagi kvaliteedi näitajad (proteiin 13,4%, kleepvalk 31,9%, mahumass 80,1 ja langemisarv 251) olid suhteliselt head, millega võrreldes teiste nisudega oli see kvaliteedi poolest kolmandal kohal. Eelvili oli taliraps, mille põhk sai randaalimisega mulda viidud. Külv toimus 5.septembril külvisenormiga 420 id.t/m2. Väetusfoon sügisel N32 ja kevadel 218 kg/ha. Pildid tehtud 23.juuli, saak koristatud 20.august.
Andre Randoja (Aaspere Agro OÜ) talirapsi DL Seax põld Lääne-Virumaal oli 22,3 hektarit.
Virumaa põhjaosa sai teistest Eesti piirkondadest suvel vähem vihma. Põldu vaatamas käies 15.juulil oli mullakiht märg vaid ülemised 15 cm, allpool täiesti tuhkkuiv. Samal ajal mõnes teises piirkonnas oli juba kaks kuunormi sademeid paari nädalaga tulnud. Andre talirapsi saagiks mõõdeti 4,6 t/ha, mis oli vaid veidi vähem talirapsi võistluspõldude selle aasta keskmisest 4,9 t/ha. Õlisus 44,9% ja proteiin 16,2% Eelviljaks oli rohumaa, mis künti. Külv 9.august. Sügisel N26 ja kevadel vaid 134 kg/ha. Koristus toimus 15.augustil, kohtunik Heiki Unt, Ida-Virumaa taimekasvatuskonsulent.
Jaak Soosaar (Tulundusühistu Lüüste PÜ) Pärnumaalt kasvatas talinisu Julius 50,1 hektaril.
Raske savikas muld sobib nisudele hästi, kuid juulikuu ohtrad sademed olid veidi liiast. Saagiks saadi sellegi poolest väga hea 9,5 t/ha, mis oli veidi üle võistluse nisude keskmise 9,2 t/ha. Saagi kvaliteedi poolest oli proteiinisisaldus 12,2%, langemisarv 217 ja mahumass üks parematest 80,8 kg/hl. Eelvili oli taliraps, mille põhk läks tagasi mulda minimaalse mullaharimisega. Külv 20.august. Sügisel N 63 ja kevadel 183 kg/ha. Jaak kasutab põldudel püsi-tehnoradasid. Külvid ja muud tööd masinatega põllul teeb ta ühel aastal ühte pidi diagonaalis tehnoradadega ja teasel aastal teistpidi diagonaalis. Pildid tehtud 29.juuli, põld koristatud 15.august, kohtunik Helle Rohtla.
Matis Moks, Laatre Piim OÜ talirapsi võistluspõllu koristus 9.augustil. Saagiks 5,2 t/ha.
Fotod: Marika Parv, viljelusvõistluse kohtunik, Võrumaa Talupidajate Liit.
22.juulil on tehtud lisatud pildid Valgamaalt, Matis Moks (Laatre Piim OÜ) talirapsi võistluspõllul, sort Android. Põld oli 26,2 hektarit ja saagiks määrati 9.augustil üle võistluse keskmise – 5,2 t/ha. Taimikut hinnates oli kasv väga võimas, kuid nakatumine valgemädanikku oli suur. Fungitsiidi pritsimine oli tehtud, kuid nakkust oli sellegi poolest palju. Samas oli tõrje arvatavasti ära hoidnud suurema saagi kao ja haigus lööbis hilisemas faasis, siis kui suurem osa saagist oli juba formeerunud. Saagi kvaliteedi poolest oli õlisus 44,2% ja proteiin 18,8%. Eelvili oli rohumaa, mis sai juulikuus veiseläga 30 t/ha. Mullaharimine pindmine. Külv 14.august.
Mineraalne lämmastik sügisel 20 ja kevadel suhteliselt vähe – 127 kg/ha.
Esmakordselt oli viljelusvõistlusel hübriidne talinisu. Urmas Nurmsalu (Sakala Põldur OÜ) kasvatas 59,8 hektaril sorti Hylux. Kuivaks ja puhtaks saagiks mõõdeti 9,9 t/ha. Saagikus oli võistluspõldude keskmisest (9,2) kõrgem, kuid kvaliteedi näitajad jäid madalamaks, söödavilja klassi. Langemisarv 182 jäi veidi alla toidunisu miinimumnõude 190, proteiin oli 11,3% ja mahukaal 72,7. Kas jäi valminud taimik vihmade kätte või on hübriidsed sordid veel nii uued, et pole meie tingimustes kvaliteedilt teistega võrdsed? Urmase sõnul saab kasutada väga madalaid külvisenorme nagu ka hübriidrukkiga – võrsumisvõime väga tugev. Eelvili oli taliraps, mullaharimine minimaalne ja külv 10.septembril külvisenormiga vaid 120 id.t/m2! N sügisel 20 ja kevadel 185 kg/ha. Pildid tehtud 23.juuli ja koristatud 8.august.
Augusti lõpuks said selle aasta 15 talinisu võistluspõllu andmed tabelisse. Põlde oli kõikjalt Eestist ja nende pindala summana oli 492 hektarit. Keskmiseks põllu suuruseks oli arvutuslikult 38,2 ha. Viljelusvõistluse talinisu saagikuse keskmiseks kujunes 9,2 t/ha. Kvaliteedilt oli keskmine proteiinisisaldus 12,6%, mahukaal 77,5 ja langemisarv 251. Panustatud oli N keskmiselt sügisel 48 ja kevadel 167 kg/ha. Need ei ole lõplikult täpsed numbrid, kuid kokku saadi ligilähedaselt see saak, mis selle väetustaseme juures oleks pidanud olema või veidi enam. Parim nisuviljeleja selgub 27.novembril lõpukonverentsil, kus lisaks saagikusele arvestatakse ka saagi kvaliteeti ja tulukust.
Erki Oidermaa (Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ) Põlvamaalt osales viljelusvõistlusel talinisu sordiga Judita. Põld oli 30,5 hektarit suur. 10.augustil kombainitud põllul mõõdeti saagiks 8,2 t/ha. Kvaliteedinäitajatest olid proteiin 12,0%, langemisarv 327 ja mahukaal 76,9. Väetusfoonilt sai taimik sügisel N24 ja kevadel 182 kg/ha. Pildid on tehtud 6.juulil
Toomas Riiberg (Vinimex OÜ) Lääne-Virumaalt osales viljelusvõistlusel talirapsi sordiga Aixer. Põld oli 28,7 hektarit. Kuivaks ja puhtaks saagiks mõõdeti 15.augustil 4,9 t/ha. Viljelusvõistlusel osalenud 14 talirapsi põllu keskmiseks saagiks kujunes samuti 4,9 t/ha. Põllu ülevaatusel 15.juulil prognoosis Toomas saagiks peaaegu täpselt 5 t/ha. Sealjuure õlisus oli saagis üks kõrgemaid – 48,9%, proteiin 14,5%. Eelvili oli hernes, mille põhk sai purustatud põllule. Selle järgselt sai põld digestaati 20 t/ha ja see künti sisse. Külv oli 8.augustil ja sügisel sai taimik mineraalset N-i 54 kg/ha ja kevadel vaid 130 kg/ha.
Margus Klais (Rämsi Agro OÜ) Tartumaalt koristas oma talinisu Spencer 30 hektarilise võistluspõllu 12.augustil ja sai saagiks 9,2 t/ha. Sellel aastal ongi suurem osa viljelusvõistluse talinisu hektarisaakidest veidi alla või üle 10 tonni. Marguse nisusaagi proteiinisisaldus oli 12,1%, mahukaal 77,0 ja langemisarv üks kõrgemaid 340 s. Eelvili oli taliraps ja mullaharimine minimaalne. Sügisel N20 ja kevadel 180 kg/ha.
Valgamaal kasvatas Ahti Nurm talinisu Bohemia 53,7 hektaril. Kuivaks ja puhtaks saagiks tuli 8.augustil kombainides 9,0 t/ha. Täpselt sama numbri prognoosis Ahti ka põllu vaatlusel 23.juulil, siis kui on tehtud ka lisatud pildid. Saagi kvaliteedilt oli proteiin 11,4%, mahukaal 75,6 ja langemisarv 259. Eelvili oli põldhernes, minimaalne mullaharimine, külv 7.09. normiga 350 id.t/m2. N sügisel 28 ja kevadel 174 kg/ha.
Andrus Lund Raplamaalt kasvatas talinisu Fredis 28,4 hektaril. Puhtaks ja kuivaks saagiks tuli 9,2 t/ha. Kvaliteedi poolest proteiin väga kõrge 14,8% ning mahukaal 76,1 ja langemisarv 211. Andrus on oma talus kasvatatud nisu müünud palju aastaid ja ikka toiduvilja kvaliteediga, seda nii taimekasvuks soodsatel kui ka ebasoodsatel aastatel. Eelvili oli taliraps, külv 6.september külvisenormiga 400 id.t/m2. Sügisene N tase 38 ja kevadine 175 kg/ha. Pildid tehtud 8. juuli.
Valgamaal kasvatas Mihkel Maks (Männimetsa talu) talirapsi sorti INV1166, võistluspõld kokku 17,1 hektaril. Puhtaks kuivaks saagiks tuli 6.augustil kombainimisel väga hea 5,2 t/ha. Sealjuures kvaliteedi poolest õlisus 44,7% ja proteiin 18,1%. Põllul 23.juulil saaki hinnates, siis kui on tehtud ka lisatud pildid, prognoosis Mihkel suhteliselt täpselt saagiks 5 t/ha. Eelvili oli põldhernes, külv 15.august ning N sügisel 55 kg/ha. Kevadel pealtväetisena N tase 173 kg/ha.
Suurem osa talirapsidest on tänaseks koristatud ja ka laboriandmed paljude kohta olemas. Üllatav on see, et senini selgunud võistluspõldude hektarisaagikused jäävad enamuses viie tonni lähedusse. Väga palju pole alla ja ka väga palju pole üle. Taoliseid super kõrgeid üle 6 tonniseid saake nagu oli 2015.aastal ei paista tulema. Kuid stabiilselt üle Eesti viietonnised saagid on ka väga hea tulemus.
Urmet Kalden (Akkerlac OÜ) kasvatas Vigala lähedal talirapsi Atora 104 hektaril. Puhtaks kuivaks saagiks tuli 5,1 t/ha. Taimik oli väga võimas ja 8. juulil piltide tegemise ajal oleks enamgi hinnanud, kuid arvatavasti juunikuine kuumalaine ei olnud taimede kasvuks kõige soodsam. Külviaeg oli 3.august. Sügisel sai taimik lämmastiku 64 ning kevadel 168 kg/ha. Kvaliteedi poolest oli saagi õlisus 45,6 % ja proteiin 17,3%.
Viljelusvõistlus toimub üle Eesti ja kõik võistlejad ja võistluspõllud on erinevates oludes. Siin mõned näited kõige, kõige muldadest:
-Kõige rähksem muld oli Aaspere Agro talinisu põllul Lääne-Virumaal (1)
-Kõige kergema lõimisega, liivakam muld oli Erki Oidermaa talitritikale põld Põlvamaal (2)
-Kõige raskema lõimisega ehk savikam muld oli Erki Plamuse talirapsi põld Vigalas (3)
-Kõige märjem muld oli Jaak Soosaare talinisu põld Lüüstes Pärnumaal. Muidugi olid ka vahetult enne suured vihmad olnud ja mitte kogu põld polnud nii hull. (4)
-Kõige õhem huumuskiht -14 cm oli Saaremaal Tanel Kirst taliodra põld (5)
-Kõige enam vihmausse oli Vao Agro suviodra põllu mullas Lääne-Virumaal (6)
-Kõige tüsedam huumuskiht -65 cm oli Viljo Siimsalu mahe talirüpsi põllul Vigalas (7)
Martin Tomberg Järvamaalt (Kabala Agro OÜ) osaleb viljelusvõistlusel 30 hektarilise põlluga, kus kasvas talinisuga Fredis. Eelviljaks oli rohumaa ja külv toimus 9.septembril.
Kevadine lämmastikuga pealtväetamise kogus 183 kg/ha. Kuivaks ja puhtaks nisusaagiks mõõdeti 7,0 t/ha. Kvaliteedilt oli saagi proteiinisisaldus väga kõrge 14,8 % ning lisaks langemisarv 300 ja mahukaal 75,5 kgh/l. Pildid on tehtud 1.juulil ja koristus toimus 2. augustil.
Rut Kaeval Raplamaalt, Nõmmepere Aiandustalu osales viljelusvõistlusel talirapsiga, sort oli Kuga. Kuivaks ja puhtaks saagiks tuli 4,2 t/ha. Kahjuks jäi ära viimane haiguste tõrje ja valgemädanik oli teatud osa saagist ära võtnud. Peep Kaeval seletas, et fungitsiidi mitte pritsimisel olid looduslikud põhjused. Linavästrik oli traktorisse pesa teinud. Senini, kui pesas olid munad, sai veel ringi sõita ja vanalinnud ootasid pesa tagasi jõudmist. Kui aga pojad olid koorunud, siis ta enam ei riskinud koos nendega pritsima minna. Kui palju siis üks linnupoeg kaotatud saagi tõttu maksma läks? Seda ei sobi aga arvutada. Saagi õlisisaldus oli 46,2 %. Eelvili oli talioder ja külv toimus 20.augustil. Lämmastiku tase kokku 160 kg/ha.
Ants-Endel Sõrra Tartumaalt Kämara Antsu talust kasvatas talirapsi Alicante 11,2 hektaril. Raps koristati 7.augustil ning puhta kuiva rapsi saagiks mõõdeti 4,7 t/ha. Võrdluseks viimase 5 aasta keskmine talirapsi saak Eestis oli 2,4 t/ha ja rekordsaak ühelt põllult 6,9 t/ha aastast 2015 Voore Farmis Lääne-Virumaalt. See oli talirapsile väga soodus aasta, siis said kõik esikolmiku mehed üle 6 tonnised saagid ja Eesti keskmine oli 3,2 t/ha. Pildid said Ants-Endel Sõrra põllul tehtud 22.juulil ja siis hindas ta rapsi saagiks 4,5 t/ha. Külvi ajal ja järgselt sai taimik sügisel eelvilja põhu lagundamiseks ja tugeva taimiku arendamiseks lämmastiku 68 ja kevadel 189 kg/ha. Külv toimus 14.augustil ja eelvili oli talinisu. Kvaliteedi näitajatest oli õli 44,5% ja proteiini 19,4%.
Udo Jüriado Tartumaalt Lehevälja talust osaleb sellel aastal viljelusvõistlusel talinisuga Edvins. Põld koristati 8.augustil, kuiva ja puhta vilja saagiks tuli 8,1 t/ha. Mahukaal 75,9 kgh/l ja proteiin 12,4%. Lämmastiku tase oli põllul 180 kg/ha. Fotod on tehtud 22.juulil ja põllul tehtut selgitab agronoom Jaan Loos. Udo Jüriaado on teisel pildil eelmisel aastal viljelusvõistluse põllul. Siis oli saak 9,2t/ha ja kvaliteedilt seitsmeteistkümne osaleja hulgast kolmas.
Kaido Kirst Saaremaalt Nuudi talust kasvatas talirapsi Atora. Kuiva ja puhta rapsi saagiks mõõdeti 5,0 t/ha. Sealjuures väga kõrge õlisusega – 47,9%. Pildid on tehtud 14,7 hektari suurusel põllul 8.juulil ja siis hindas Kaido saagikuseks suhteliselt täpselt 4,8 t/ha. Põld on Valjala Kandis Sakla külas ja mulla huumushorisonti 20 cm ringis. See on naaberpõld sellele, mis eelmisel aastal Kaidole Inglismaa viljelusvõistlusel YEN potensiaalse võimaliku klassis kolmanda koha andis. Eelvili oli rapsile oder saagikusega 4,5t/ha ja põhk läks mulda. Külviaeg 15.08.2019. ning sügisel sai taimik N15 ja kevadel 172 kg/ha.
Head rukkimaarjapäeva, 15.august!Pildil senise viljelusvõistluse absoluutne saagikuse rekordpõld tulemusega 12,1 t/ha aastast 2019 hübriidrukis KWS Eterno.
Ja muidugi autorid Raido ja Hendrik Allsaar firmast Mägede OÜ Järvamaal. Kas rukkiga saadud rekordsaak sellel aastal näiteks nisuga ületatakse? See selgub lähinädalatel.
Talinisude varasemad sordid on koristatud. Madis Tamm Tartumaalt Soone Farm OÜ kasvatas sorti KWS Emil. Põld oli 18,5 hektarit ja kuivaks ning puhtaks saagiks mõõdeti 8.augustil 10,5 t/ha.
Pildid on tehtud 22.juulil ja siis põldu silmaga hinnates prognoosis Madis suhteliselt täpselt 10 tonnist saaki. Eelviljaks oli taliraps ja külv toimus 7.09.2019. külvisenormiga 350 id.t./m2.
Lämmastiku sai taimik sügisel 21 ja kevadel 163 kg/ha. Taolise suhteliselt väikese lämmastiku kogusega saadi kõrge saak. See näitab seda, et taimede toitumine oli hästi tasakaalus teiste makro- ja mikroelementide poolest ning et taimekaitse programm oli täpselt paigas. Terade proteiinisisaldus ei ole siis eriti suur, selles saagis 11,88%. Mahukaal 74,4 ja langemisarv 207. Täpsemalt lõpukonverentsil 27.novembril. Parim nisukasvataja selgub saagikuse, tulukuse ja saagi kvaliteedi summana.
Talirapside koristus käib, esimesed saagid on salves ja kvaliteet analüüsitud. Nagu ikka, saavad Saaremaal saagid veidi varem valmis kui mandril. Andres Saun firmast Saare Seeme OÜ kasvatas talirapsi DK Expiro. Põld asub Saia külas, mis on kümmekond kilomeetrit Kuressaarest põhja suunas. Mulla huumushorisondi tüsedus on 34 cm, Saaremaa kohta üllatavalt palju. See näitab, et sealses piirkonnas on ühed vanemad põllud Saaremaal. Kontrollalalt kombainitud kuiva ja puhta rapsi saagiks mõõdeti 4,3 t/ha. Põld oli üle 13 hektari suur ja ka kogu põllu saagiks tuli üle 4 t/ha. Kvaliteet samuti väga hea, õlisus 45% ja proteiin 17,3%. Parimad rapsiviljelejad selguvad saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse koondina. Tulemused avalikustatakse 27.novembril viljelusvõistluse lõpukonverentsil Jõgeval. Konverents algab Jõgeva kultuurimajas ja jätkub Scanola rapsiõli tehases. Pildid 8.juulist, koristus 2.augustil.
Taliodrad on koristatud ja vaatasin huvi pärast viljelusvõistlusel osalenud 5 põllu andmeid. Saagid olid 7,5 -9,3 t/ha vahemikus. Lämmastiku tasemed (sügis+kevad kokku) 137 -167 kg/ha.
Väetamise ABC andmetel on vaja 7 tonnise saagi saamiseks keskmise huumusesisaldusega mullal N145 kg/ha. Kuigi juunikuise kuumuse tõttu jäid taliodra terad veidi loodetust peenemaks, siis saagid tulid kõigil ligikaudu 10% teoreetilisest kõrgemad. 49-58 kg teri said kõik 1kg lämmastikuga. Korrelatsioon oli kõige tugevam kevadise pealtväetamise ja saagitaseme vahel: Kevadel N140 andis saagi 9,3 t/ha; N135 – 9,0 t/ha; N129 – 8,3 t(ha; N121 – 7,6 t/ha ja N99 -7,5t/ha.
Täpsemalt viljelusvõistluse lõpukonverentsil 27.novembril Jõgeval.
Käesoleva aasta viljelusvõistluse kõrgeim taliodra saak 9,3 t/ha kasvas Raido Allsaare (Mägede OÜ) põllul Järvamaal ja koristati 19.juulil 12,7% niiskusega. Ka mahukaalult oli selle põllu saak 60,3 kg/hl teistest taliotradest kõrgema näitajaga. Taimede toitumiseks kasutati lämmastiku sügisel 27 ja kevadel 140 kg/ha, mis kokku teeb 167 kg/ha. Taolise väetustaseme juures üle 9 tonnist saaki saada on väga võimas tulemus. Peamiseks faktoriks oli väga täpne taimekaitse programmi täitmine. Lämmastiku väga efektiivset kasutamist kõrge saagi saamisel näitab ka madal proteiinisisaldus terades – 10,4%. Teatud kvaliteediprobleemiks oli 6,5% teralisand. Eelviljaks oli talinisu ja mida rohkem me kasvatame taliotra ja talinisu üksteise järgi, seda enam see tuleb probleemiks. Mitte niivõrd omale söödavilja kasvatamisel kui just vilja müügil, kuna võõrliikide arvelt tehakse hinnaalandused. Parim (tali)odrakasvataja selgub saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse koondina. Lõplikud tulemused selguvad viljelusvõistluse lõpukonverentsil Jõgeva kultuurimajas ja Scanolas 27.novembril 2020.
Mägede OÜ JärvamaaGert Neeve talioder KWS Tenor Võrumaal oli koristusajaks täisküps – niiskusega 12,4%. Kokku oli põllu lämmastikutase 165 kg/ha, millest 30 sügisel ja 135 kevadel. Huumuskihi tüsedus 28 cm. Odrasaagi mahukaal oli 53,4 kg/hl. Arvestusala puhas saak oli arvestades tehtud panustusi väga hea 9,0 t/ha. Parim (tali)odraviljeleja selgub saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse summana.
Tanel Kirst (Rauni POÜ) Saaremaal koristas taliodra võistluspõllu 19.juulil.
Taimik sai sügisel 15 kg/ha lämmastiku ja kevadel 129, s.t. kokku N 144 kg/ha.
Põllu ülevaatusel prognoosis Tanel saagiks 8,5 t/ha. Kombaini punkritäis andis kontrollalalt kuiva ja puhta saagi tulemuseks 8,3 t/ha.
Vili oli juba täisküps – niiskus põllult 12%. Mahukaal 55,5 kg/hl jäi veidi soovitule alla, sest mulla huumuskiht oli väga õhuke ja juunikuu kuumaperiood küpsetas taliodra liialt kiiresti. Mulla huumushorisondi tüsedus oli vaid 14 cm, mis oli kõigi viljelusvõistluse põldude väikseim näit. Kui teha saagi arvestus huumushorisondi 1 cm kohta, siis arvatavsti oleks Taneli talioder esimene. Põllu suurus oli 30 ha ja kogu saak kokku andis Saaremaa tingimustes väga hea tulemuse 7 t/ha.
Siim Raukas Karinu PM Järvamaalt koristas taliodra võistluspõllu 24.juulil. Kombainitud saak oli väga puhas, teralisandeid ja prahti vaid 0,4%. Tera jäi veidi peeneks, mahukaal 50,3 kg/hl. Sama problem on sellel aastal paljude kohtades, kus mullakiht õhem ja sademeid tuli vähe. Juunikuine põud ja kuumus pani taliodrad liialt kiirelt kasvu lõpetama.
Siim prognosis põllul saagiks 7,5 t/ha.
Prooviala mõõtmisel ja kaalumisel saadi puhta saagi tulemuseks 7,6 t/ha, väga täpne prognoos.
Lämmastiku tase kokku oli 137 kg/ha ja selle koguse kohta oli saak väga kõrge!
Viljelusvõistlusel 16 talirapsiga osalejat:
Aimar Allingu, Reinu Põld OÜ, Jõgevamaa
Andre Randoja, Aaspere Agro OÜ, Lääne-Virumaa
Andres Saun, Saare Seeme OÜ, Saaremaa
Ants-Endel Sõrra, Kämara Antsu talu, Tartumaa,
Avo Samarüütel, Männiku Piim OÜ, Tartumaa
Erki Plamus, FIE, Raplamaa
Jaan Loos, Udo Jüriado FIE, Tartumaa
Kaido Kirst, Nuudi talu, Saaremaa
Madis Tamm, Soone Farm OÜ, Tartumaa
Martin Tomberg, Kabala Agro OÜ, Järvamaa
Matis Moks, Laatre Piim OÜ, Valgamaa
Mihkel Maks, Männimetsa talu, Valgamaa
Rut Kaeval, Nõmmepere Aiandustalu, Raplamaa
Toomas Riiberg, Vinimex OÜ, Lääne-Virumaa,
Urmas Nurmsalu, Sakala Põldur OÜ, Viljandimaa
Urmet Kalden, Akkerlac OÜ, Raplamaa
Taliodrad on suuremas osas koristatud ja ka viljelusvõistlusel osalenud 5 põllu kohta on saagikuse tulemused ja labori analüüsid valmis.
Märt Mölter (Estonia OÜ) koristas võistluspõllu 17.juulil. Kombainimise ajal oli saagis veel üksikuid rohekaid teri ja niiskuseks mõõdeti 22,1%. Kuiva ja puhta odra saagiks jäi 7,4 t/ha. Saagikuse tulemus on väga kõrge, arvestades põllule panustatut. Näiteks N tase sügisel oli 55 kg/ha ja kevadel 99 kg/ha. Parim viljeleja selgitatakse välja ka seekord kolmevõistluse tulemusel: saagikus, kvaliteet ja tulukus.
Eesti senine viljelusvõistluse nisu rekordsaak on 11,9 t/ha Sven-Erik Lohu nimel aastast 2019.
See on 68% Guinnessi nisu saagikuse rekordist 17,4 t/ha, mis püstitati sellel aastal Uus-Meremaal.
Teiste kultuuridega on meil rekordsaagid 90% ringis maailma parimatega võrreldes, s.t. nisuga on meil veel ruumi areneda.
Tänavu aastaseid põlde vaadates on üle 10 tonniseid nisusaake kindlasti kasvamas ja loodetavasti ületatakse ka teravilja viljelusvõistluse absoluutne saagirekord 12,1 t/ha, mis on eelmisest aastast rukkiga Raido Allsaare nimel.
Viljelusvõistlusel osaleb sellel aastal 15 nisupõldu:
Ahti Nurm, Puide Talu OÜ, Valgamaa
Andre Randoja, Aasper Agro OÜ, Lääne-Virumaa
Andrus Lund, FIE, Raplamaa
Erki Oidermaa, Oidermaa Seemnekeskus, Põlvamaa
Erki Plamus, FIE, Raplamaa
Jaak Soosaar, Lüüste PÜ, Pärnumaa
Jaan Loos, FIE Udo Jüriado, Tartumaa
Kalle Kits, Mudasilla Talu, Valgamaa
Madis Tamm, Soone Farm OÜ, Tartumaa
Margus Klais, Rämsi Agro OÜ, Tartumaa
Martin Tomberg, Kabala Agro OÜ, Järvamaa
Raido Allsaar, Mägede OÜ Järvamaa
Sven-Erik Lohu, Milligrupp OÜ, Viljandimaa, talinisu Creator
Sven-Erik Lohu, talinisu Olivin
Urmas Nurmsalu, Sakala Põldur OÜ, Viljandimaa
Odra kasvupind on olnud Eestis viimastel aastatel 130 tuhande hektari piires. Suurim muutus on olnud aga selles, et jäjest enam on laienenud taliodra osatähtsus. Kui veel 2015.aastal kasvas seda meil veidi üle tuhande hektari, siis nüüd juba 22 tuhat hektarit.
Milline oleks aga optimaalne tali- ja suviodra suhe?
Taliodra saagid on keskmiselt 1-2 t/ha suuremad ja võidakse arvata, et talioder vahetab suviodra välja, nii nagu juhtus tali- ja suvirapsiga.
Usutavasti seda aga ei juhtu, sest talioder on enam talveõrn (seenhaigustele vastuvõtlik) kui taliraps ja kõiki põlde ei saa õigeks külviajaks sügisel vabaks.
Kuid teatud osas on taliodra pindade laienemiseks veel ruumi.
Suviodra põlde on sellel aastal viljelusvõistlusel 6:
Ahti Nurm, Puide Talu OÜ, Valgamaa
Erki Oidermaa, Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ, Põlvamaa
Märt Mölter, Estonia OÜ, Järvamaa
Neil Ilves, Neil OÜ, Järvamaa
Kalle Margus, Vao Agro OÜ, Lääne-Virumaa kahe suviorda põlluga. Pildil esindaja Teet Liiv.
Senine suviodra viljelusvõistluse rekordsaak on 8,3 t/ha Sven-Erik Lohu nimel aastast 2019.
Esmane mulje põldudelt vihjab, et see tulemus saab vast ületatud.
Rukis kasvas eelmisel aastal Eestis 28 tuhandel hektaril. Sellel aastal vähem: 21 tuhat hektarit. Samas viimase viie aasta keskmine on olnud vaid 15 tuhat ha, s.t., et üle keskmise ja ligi 100 tuhat tonni peaks kogusaak ikka tulema ja leivavilja puudust ei tule. Viljelusvõistlusele pakuti seekord vaid 2 põldu: Ants-Endel Sõrra ja Hendrik Allsaar poolt.
Kas põhjuseks oli see, et eelmisel aastal saadi väga kõrged talirukki saagid? Neljal mehel (Raido Allsaar, Ahti Aruksaar, Märt Mölter ja Ants-Endel Sõrra) üle 11 t/ha. Teraviljade absoluutne Eesti viljelusvõistluse rekordsaak ongi eelmisest aastast 12,1 t/ha Raido ja Hendrik Allsaare nimel. Piltidel selle aasta võistlejad Ants-Endel Sõrra Tartumaalt ja Hendrik Allsaar Järvamaalt.
Selle aasta viljelusvõistlusele pakuti vaid 2 põldherne põldu. Võistlust selle tõttu hernega ei toimu, kuid fikseerime ära saagi ja muud näitajad ja võrdleme eelmiste aastate tulemustega. Põldherne senine rekordsaak on väga võimas – 6,6 t/ha Mihkel Vainula nimel Pärnumaalt aastast 2016. Margus Klais (Rämsi Agro OÜ) Tartumaalt on aastaid edukalt hernest kasvatanud ja seekord on viljelusvõistluse põlluks 20 hektaril sort Astronaute.
Ahti Aruksaar (Viljameister OÜ) Tartumaalt on sellel aastal teine viljelusvõistlusel põldhernega osaleja. Temal on sort Alvesta ja põld üle 100 ha suur. Muld on kerge lõimisega ja jaanipäeva aegne kuumaperiood on taimede kasvu veidi liigselt kiirendanud – põld hakkab juba heledat tooni võtma.
Selle aasta eripära – labidas kaasas ja vaatame ka viljelusvõistluse põldude alla. Mis või kes seal paistab? Väga suured erinevused tulevad välja. Mõnel põllul vaid 14 cm huumuskihti, teisel üle 60.
Enamasti on juba sademeid piisavalt olnud, näiteks Vigalas näitas üle 170 mm nelja nädala jooksul aga Haljalas oli vaid mulla pealmine 20 cm märg, allpool täielikult tuhkkuiv.
Mõnel põllul on ka ohtralt vihmasse, eks paistab, et kas siis need ka saagikuselt eespool? (16. juuli)
Taliodra koristusaeg on käes. Viljelusvõistlus 2020 taliodraga osalejad:
Siim Raukas, Karinu PM, Järvamaa
Tanel Kirst, Rauni POÜ, Saaremaa
Gert Neeve, Neeve OÜ, Võrumaa
Raido Allsaar, Mägede OÜ, Järvamaa
Märt Mölter, Estonia OÜ, Järvamaa
Andrus Lund Märjamaa lähedalt osaleb viljelusvõistlusel oma talu nime alt esimest korda. Nisu kasvatavad nad vennaga koos aga juba aastaid ja seda ikka toiduvilja kvaliteediga, nii taimekasvuks soodsatel kui ebasoodsatel aastatel. Huvitav, et väga levinud on taimekasvatuses kõik ilmast ehk “peaaktsionärist” sõltuvaks nimetada (isegi teaduses tõestada), mõnede meeste puhul see aga ei kehti. Ei kehti ka Eestis tervikuna. Toodame täna 3 korda enam teravilja kui mõnikümmend aastat tagasi, ilm ei ole aga samas ju kolm korda paremaks läinud. Ikka põllumeeste oskused, kogemused ja uued tehnoloogiad on need, mis kõige enam põllul loevad.
Viljo Siimsalu (Narafarm OÜ) mahe talirüps Vigalas on plaanis kombainida reedel 10.juulil. Silmaga hinnates peaks saagitase algama numbriga 3. Üllatavalt tüseda huumushorisondiga põld – ligikaudu 60 cm ja muidugi väga hea agrotehnika. Eesti keskmine maherüpsi saagikus jääb alla 1 t/ha.
Tanel Kirstu (Rauni POÜ, Saaremaa) talioder on üks Eesti 2020 aasta viiest viljelusvõistluse taliodra võistluspõllust, koristusküpseks saab ligikaudu nädala pärast.
7. juuli seisuga oli Lõuna-Eesti võistluspõldudel kõigil huumuskihi tüsedus 30 cm ümber. Kohad siis Laiuse, Koke, Viluste, Räpina-Vändra,Korgõmõisa, Uhtjärve.
Gert Neeve talioder Võrumaalt on üks viiest selle aasta taliodra võistluspõllust.
Täna, 2.juulil toimus Tartumaal juba taliodra koristus muljutult säilitamiseks.
Pildil eelmisel aastal viljelusvõistluse korraldajatelt eripreemia saanud Märt Mölter (Estonia OÜ) selgitab hindajatele selle aasta võistluspõllul, et nemad koristavad kuivaks teraks, kuid sellegi poolest saavad taliodraga koristuskonveieri paari nädala võrra pikemaks.
Talioder on Eestis sellel aastal juba ligikaudu 22 tuhandel hektaril. Viljelusvõistlusel on seekord viis taliodra põldu.
Koristama saab seda teraviljadest esimesena, kuid ligikaudu kaks nädalat läheb veel aega, näitab Raido Allsaar (Mägede OÜ) Järvamaalt.
Senine viljelusvõistluse taliodra saagikuse rekord on 12,0 t/ha Aivar Treibergi nimel Harjumaalt aastast 2015.
Talirüpsi koristus ei ole enam kaugel. Mihkel Vainula (Helgi & Pojad OÜ) Pärnumaalt on saagikuse suhtes optimistlik.
Senine viljelusvõistluse talirüpsi saagikuse rekord 3,6 t/ha on Alar Mutli nimel Raplamaalt aastast 2015.
Arvatavasti esimesena läheb Viljelusvõistlus2020 saagi koristamisele Viljo Siimsalu mahe talirüps Legato Vigalas.
Taoline on taimik 1.juulil. Millal läheb kombainimiseks, mis tuleb saagiks, kes pakub täpsemalt?
Viljelusvõistluse komisjon terade küpsust hindamas.
Senine viljelusvõistluse mahrüpsi saagikuse rekord 2,1 t/ha on Tiit Tamme nimel Raplamaalt aastast 2018.
