Kõikide maailmas peetavate viljelusvõistluste peaeesmärk on taimekasvatuse efektiivsuse suurendamine ja tulukuse parandamine, arvestades samas kõiki keskkonnatingimusi ja säilitades põllumuldade viljakust.
Staažikas võistleja Aare Leidik on olnud edukas rukkikasvatuses.
Mulluse viljelusvõistluse võitjaid – parimat rapsi- ja nisukasvatajat Margus Leppa, parimat rukkikasvatajat Tanel Tõrvandit, parimat odrakasvatajat Aivar Treibergi, parimat rüpsikasvatajat Alar Mutlit ja tulusaima saagi kasvatanud Urmas Uustalu – ootab juuli keskel õppe- ja preemiareisile sõit Inglismaale viljakasvatuse maailmameistrite põldudele.
Nimelt toimub ka Inglismaal omamoodi viljelusvõistlus nimetusega Yield Enhancement Network ehk lühendina YEN, mis tähendab “saagikuse suurendamise võrgustik”. Selle raames on püstitatud mitu ülemaailmset saagirekordit.
Näiteks 2014. aastal sai parima tulemuse Tim Lamyman nisusaagiga 14,5 t/ha, mis oli 76 protsenti arvestuslikust potentsiaalsest saagist 19 t/ha. Eelmisel, 2015. aastal sai aga Rodney Smith nisusaagiks 16,5 t/ha, mis on tootmispõldude Guinnessi rekord.
Eesti parima talirüpsisaagi sai eelmise aasta viljelusvõistlusel Alar Mutli.
Kui Inglismaal mõni aasta tagasi püstitati ambitsioonikas projekt, et saavutada 20 aasta pärast nisu terasaagikuseks 20 t/ha, siis antud võistlus näitab just seda seisu, mida praeguste teadmiste ja võimaluste juures põllul on võimalik saada. Eesmärgiks on ka nendel võistlustel kõrgeim saagikus, kuid erinevalt teistest maadest hinnatakse ka seda, kuivõrd lähedane on tegelik saak potentsiaalsele saagile.
Võistlused ka lähinaabritel
Soomes on teraviljade saagikuse võistlus ehk Satokisa toimunud juba alates 1994. aastast. Sealt saime ka Eestis viljelusvõistluse korraldamise algidee.
Viimastel aastatel on Soomes viljasaakide võistlust peetud üle aasta: ühel aastal silovõistlus, teisel teraviljade võistlus. Hinnatakse eri kultuuride kõrgeimat saagikust ning sarnaselt meie võistlusega lisaks ka parimat hektaritulukust.
Meie võistlusel saadi rohkem kui kümnetonnised hektarisaagid esmakordselt 2015. aastal. Soomes fikseeriti aga üle kümne tonnine nisusaak juba 2001. Selle kasvatas Timo Laaksonen, kes sai sordiga ‘Kosak’ saagiks 10,08 tonni hektarilt. Selle rekordi ületas Karl Aberg aastal 2014 sordiga ‘Skagen’, 10,21 t/ha.
Kuna Satokisas on saanud osaleda kõik kombainitavad kultuurid, siis sõltuvalt aastatest on tulukuse võitjaks tulnud ka näiteks köömen ja mahekaer. Erinevus meie võistlusest on veel selles, et Soomes toimub saagikuse määramine ühelt hektarilt, meil on alates käesolevast aastast põllu miinimumsuuruseks 10 hektarit.
Talirüpsi varre jämedus annab ettekujutuse sügisesest saagist.
Lätis on hindajaks erialade esindajatest koosnev komisjon, kes sõidab suve jooksul läbi kõik võistluspõllud ja kuulutab sügisel välja võitjad. Komisjoni kuulub ka teadlasi, nõustajaid ja firmade esindajaid, kes siis kõik koos talunikule abiks on.
Lisaks saagile ja tulukusele hinnatakse lätlaste juures ka üldist majandamise oskust ja heakorda.
Skandinaavia võistleb samuti
Soomest oli juba eespool juttu, kuid ka Rootsis toimus huvitav rahvusvaheline saakide võistlus nimetusega Vetemästaren (“nisu meister”) 2014. aasta talinisu saagi peale.
Kui teistes maades on viljelusvõistlused suurtel pindadel tootmispõldudel, siis Rootsi võistlus toimus küll tootmispõllul, kuid paarikümneruutmeetristel nelja kordusega katselappidel. See polnud mitte riigisisene, vaid lausa rahvusvaheline võistlus.
Rahvusvahelised võistkonnad võisid oma katselappidel teha kõike, mida soovisid või oskasid ega pidanud arvestama tulukusega, keskkonnanõuete või muude regulatsioonide ja piirangutega. Eesmärk oli saada tulemus, mis on võimalikult potentsiaalse saagikuse lähedane. Nisu võistluse võitis Soome meeskond saagiga 15,2 t/ha. Sel aastal on analoogne võistlus talirapsidega.
Taanis toimub rahvusvaheline viljelustehnoloogiate võrdlus Dyngbys kolm aastat kestva projektina. Kahe aasta tulemused on juba käes, üks aasta veel ees.
Võistluse eesmärk on Saksamaa, Rootsi, Inglismaa ja Prantsusmaa tüüpiliste viljelustehnoloogiate võrdlemine Taanis tehtavaga.
Probleem on Taanis selles, et alates 1995. aastast kehtib seal väetiste kasutamisel kvoodisüsteem. See tähendab, et väetist saab iga põllumees osta järgmise aasta saagi tarbeks sõltuvalt sellest, milline oli tema põldude eelmiste aastate saagitase, ning seda veel teatud defitsiidiga agronoomiliselt vajalikule kogusele.
See on viinud selleni, et teraviljade saagikus on viimase kahekümne aasta jooksul stagneerunud ning tegelikult jäänud 1995. aasta tasemele, mis on 7–8 t/ha.
Kasvatada õnnestub küll ka kümnetonniseid ja suuremaid saake, kuid teravilja proteiinisisaldus on aasta-aastalt vähenenud. Kui veel 1988. a oli nisude keskmine proteiinisisaldus Taanis 12 protsenti, siis nüüd vaid üheksa. See ei ole aga enam heade küpsetamisomadustega nisu.
Taani katsete eesmärk ongi eelkõige taimekasvatuse efektiivsuse suurendamine, et saagikus hakkaks uuesti tõusma ning saagi kvaliteet paranema, samal ajal kõiki keskkonna nõudeid järgides.
Ka USAs on tänavu välja kuulutatud esimene viljelusvõistlus.
Margus Ameerikas