Viljelusvõistluse korraldamisega alustati seekord juba märtsis, et võistlusest huvitatud firmad, teadurid ja konsulendid saaksid juba taliviljade esimeste töötlemiste juures põllumeestele abiks olla ja leida nende hulgast koostööpartnereid oma uute tehnoloogiate, toodete jms tutvustamiseks. Põhiline sisuline uuendus ongi see, et kui siiani oli see suuresti kõrgeima saagi võistlus, siis tänavu, 12. Viljelusvõistlusel, pannakse suuremat rõhku kvaliteedile. Korraldajatega liitusid sel aastal ka Oilseeds grupp ja Tartu Mill.
Vaja on head toiduvilja
“Me pole nii suur viljatootja maa, et vaid söödavilja toota,” ütles Tartu Milli ostuspetsialist Urbo Vilibert märtsi algul peetud esimesel korraldajate kohtumisel.
Kvaliteedi arvestamine on oluline seetõttu, et nagu on näidanud kaks viimast rekordiliste viljasaakidega aastat, siis kõrgeid saake osatakse meil küll toota, ent mõlemal aastal on just kvaliteet kesiseks jäänud.
Kui Tartu Mill vajab kvaliteetset vilja kvaliteetse leiva- ja saiajahu ning kaerahelveste tootmiseks, siis Scanola Baltic on omakorda huvitatud võimalikult kvaliteetsest ja kõrge õlisisaldusega rapsiseemnest.
Vastavate viljade kvaliteedi hindamise alused töötavad välja Tartu Mill ja Scanola Baltic.
Kultuuride võitjad selguvad punktide alusel kolme näitaja summa tulemusel: kõrgeim saagikus, parim kvaliteet ja parim tulukus. Otsustati, et tänavu on võistluspõllu minimaalsuurus kümme hektarit varasema viie asemel. Esiteks ühtlustaks see pisut võistlustingimusi – raske on ju saada sama head ning tulukat saaki 5 ja 50 hektari suuruselt põllult.
Teiseks tuli vajadus muudatus sisse viia ka sellest, et OÜ Voore Farm võinuks mullu oma talirapsi saagiga 6,8 t/ha jõuda Guinnessi rekordiraamatusse. Üks põhjusi, miks see ei õnnestunud, oli saagi määramise metoodika. Nimelt läheb saak rekordina arvesse siis, kui koristatud pindala on minimaalselt seitse hektarit.
Uuenduste tõttu on muudatusi ka kohtunike töös, eelkõige saagi mõõtmise metoodika osas. Lisaks tuleb neile juurde veel üks kohustus – võtta võistluspõllult pärast saagikoristust mullaproov. Selle alusel saab analüüsida taimetoitainete, energia ja süsiniku bilanssi võistluspõllul.
Oluline on see sellepärast, et viimastel aastatel on lõpukonverentsidel tulnud välja viljakasvatajate soov saada rohkem tagasisidet ja lisateavet, kui võistlus seni andnud on.
Võistelda saab kuni kahe kultuuriga
Mullu oli viljelusvõistlusel väga palju osalejaid ning põlde. Optimaalne on 30–40 osalejat ning iga võistleja võib osaleda kuni kahe eri kultuuriga. Lõplik valik tehakse pärast registreerumistähtaja lõppu. Üks eesmärke on, et kogu Eesti oleks võimalikult ühtlaselt kaasatud.
Võistlustele võib pakkuda rapsi, rüpsi, nisu, odra, kaera, rukki ja herne põlde. Võistluseks läheb siis, kui ühest viljaliigist on üles antud vähemalt kolm põldu.
Võistlusele registreerimise lõpptähtaeg on, nagu varemgi, 31. mai. Lõpukonverents on praeguste plaanide järgi 17. novembril Raplamaal.
12. viljelusvõistluse peakorraldajad on Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds, Tartu Mill, Maaleht, Nõuandeteenistus; toetajatena firmad Basf, Bayer, Syngenta, Monsanto, Rapool, Tradecorp, Yara, Adama, Berner; lisaks maaeluministeerium, Eesti Taimekasvatuse Instituut ning Eesti Maaülikool. Uute sponsorite liitumise üle on korraldajail vaid hea meel.
Eelmise aasta võitjad sõidavad õppereisile Inglismaale maailmarekordiomanike põldudele 13.–15. juulini.
Viljelusvõistlus 2015 lõpukonverentsil võitjad Margus Lepp, Aivar Treiberg, Tanel Tõrvand, Alar Mutli, Urmas Uustalu