2010. aasta Viljelusvõistlusele registreerus 13 võistlejat 17 põlluga. Erakordselt kuum suvi vähendas nii mõnegi põllumehe saagilootust ja seetõttu jõudsid võiduka lõpuni 12 taimekasvatajat 13 põlluga. Võistlus toimus seekord nisu ja rapsi arvestuses, osavõtjaid oli üle Eesti ning võitjad tegutsevad Eesti eri piirkondades – Saare-, Viljandi- ja Tartumaal.
Võistlemine vaid kahe kultuuri arvestuses peegeldab turusituatsiooni – populaarseim kultuur raps oli sel aastal hea kokkuostuhinnaga ning majanduslikult kõige tulusam kultuur. Tänavu olid rapsi külvipinnad suured üle Eesti ning kuna rapsi kasvupind on Eestis jõudnud kriitilise piirini, saabki edu jätkuda vaid saagikuse tõstmise teel. Loodetavasti on siin teistele põllumeestele abiks võistuviljelejate viljelustehnoloogiad, mis ennast juba tõestanud.
Võistluspõldudel toimuvat jälgisid sel aastal Maaviljeluse Instituudi teadurid Peeter Viil ning Enno Koik, samuti Koordineeriva Nõuandekeskuse taimekasvatuskonsulent Raivo Sell.
Tänavused võitjad saagiarvestuses olid:
– Suurima talirapsi saagi said võrdselt OÜ Männiku Piim Tartumaalt ja Saimre Viljakasvatuse OÜ Viljandimaalt- 4,6 t/ha;
– Parim suvirapsisaak oli Saaremaa talumehel Kaido Kirstul -3,2 t/ha;
– Parima talinisu saagi 6,8 t/ha sai samuti Kaido Kirst;
– Suvinisu võitis Madis Ajaots Tartumaalt saagiga 4,8 t/ha.
2009. aasta Viljelusvõistluse võitjatega külastamas Läti võistuviljelejaid. Kuigi põllumajanduse seis Lätis on meie omast tunduvalt kehvem, on nutikad põllumehed leidnud mitmeid kõrvalharusid, millega tegelemine põllumajandustootmise kõrval annab kindlustunnet juurde. Nii näiteks on agrofirmal Tervete olemas oma õlletehas, mille tootmisprotsessi eestlastele suvel tutvustati. Kunagine kuulus kolhoos on siiani säilinud samasuguse majandina, lisaks õlletootmisele, mis annab 59 % käibest, ning taimekasvatusele tegeletakse veel ka loomakasvatusega.
Valka ligidal külastatud Lielvircava Agro üllatas esmalt omanikuga – 80. aastane vanahärra juhtis ettevõtet, mis lisaks tavapärasele taimekasvatusele tegeles seemnekasvatuse, turismi ning hobustega, kokku hallatakse 1700 hektarit. Pensionärina põllumajandusega tegelema hakanud mees oli enne seda põllumajandusprofessor. Läti parimad võistuviljelejad külastavad Eestit 2011. aasta suvel.
Kokkuvõte 2010. aasta tulemustest saagikuse arvestuses:
Koht | Ettevõte | Maakond | Agronoom | Sort | Saak t/ha |
Taliraps | |||||
I-II | Männiku Piim OÜ | Tartumaa | Avo Samarüütel | Excalibur | 4,6 |
I-II | Saimre Viljakasvatuse OÜ | Viljandimaa | Aldo Korbun | Visby | 4,6 |
III | Rannu Seeme OÜ | Tartumaa | Madis Ajaots | Rohan | 3,9 |
IV | Koplimäe Agro OÜ | Harjumaa | Ago Pärnamäe | Excalibur | 3,6 |
V | Juppi OÜ (mahe) | Tartumaa | Mait Nõmmsalu | Largo | 1,3 |
Suviraps | |||||
I | Nuudi Talu FIE | Saaremaa | Kaido Kirst | Larissa | 3,2 |
II | Tammiku Agro OÜ | Põlvamaa | Heimar Hani | Trapper | 3,0 |
III | Voore Farm OÜ | Lääne-Virumaa | Margus Lepp | Clipper | 2,7 |
IV-V | Kaarli TÜ | Tartumaa | Madis Avi | Clipper | 1,8 |
IV-V | Sõõrikoja Talu | Tartumaa | Üllar Kaaver | Rollo | 1,8 |
Talinisu | |||||
I | Nuudi Talu FIE | Saaremaa | Kaido Kirst | Olivin | 6,8 |
II | Voore Farm OÜ | Lääne-Virumaa | Margus Lepp | Tarso | 6,6 |
Suvinisu | |||||
I | Rannu Seeme OÜ | Tartumaa | Madis Ajaots | Granary | 4,8 |
Kokkuvõte tootmiskuludest ja arvutuslikust kasumist:
Märkused:
* – need tootjad kasutasid ka vedel- või tahesõnnikut 25 – 40 t/ha, millele hinda ei arvestatud;
– masinatööde kulud on arvutatud vastavate algoritmidega, lähtudes keskmisest tootlikkusest;
– masinatööde hulgas on ka vilja kuivatus- ja säilituskulud;
– masinatöödel arvestati diislikütuse hinnaks 11 kr/l, töötasuks 60 kr/h + maksud;
– kõik kulud on käibemaksuta;
– kõikide tootjate rapsiseeme ja nisu vastasid toiduvilja nõuetele;
– rapsiseemne baashind oli 5600 kr/t, lisandus lisatasu kõrgema õliprotsendi eest.
Vaata lisaks: