Kui kevad midagi hullu ei korralda, võiks juba praegu põldudele, millega tänavu viljelusvõistlusele tulla, silma peale panna.

Kui praegune seis veel kaheks kuuks püsima jääks, võiks 16. võistlusaastal, oodata sama suurt osavõttu nagu mullu ehk 60–70 põldu. Lumevaene talv lubab hetkeseisu hästi hinnata ja nii võiks põllud juba praegu välja vaadata.

Oleme kuulnud märkusi, et tulukus, mille arvutamise metoodika põhineb keskmistel sisendite sisseostu ja vilja väljamüügi hindadel, ei anna kasvatajale adekvaatset tagasisidet, niisiis otsime võimalusi tulukuse arvutamiseks konkreetsemate andmete põhjal. Ka on oluline täpsemalt välja tuua kvaliteedi ja tulukuse side, mis eeldab analüüsijatelt suuremat koostööd.

Analüüsijad saavad oma tööd kvaliteetselt teha siis, kui saavad vajalikud andmed õigeaegselt. Plaanis on teha koostööd e-agronoomiga, sest seal on kõik andmed põldude ja tööde kohta ühte moodi sisestatavad.

Probleemiks on kohtunike vähesus – need agronoomid või nõustajad, kes tunnevad, et oskaks ja tahaks viljelusvõistluste põldudel kohtunikuks käia, on oodatud.

Lii Sammler, Maaleht

Aitäh kõigile registreerunutele!
2019. aasta Viljelusvõistlusele registreeriti 61 põldu 37 taimekasvatajalt. Nendest:

• Nisu 21
• Rukis 8
• Oder 12
• Raps 16
• Hernes 3
• Kaer 1

Taoline juhus on nüüd Viljelusvõistluse 15 aasta jooksul teist korda, et võib-olla tuleb teatud väikeseid valikuid teha, sest pole kindel, kas korraldajad suudavad kõik põllud läbi vaadata.

Uus viljelusvõistlus on ees ootamas. Kuna seekord tuleb juba 15. mõõduvõtmine, on ka plaanid suuremad.

Nagu kolmel eelmisel aastal, on tänavunegi viljelusvõistlus kolmevõistlus. Iga kultuuri võitjad selguvad kolme ala – saagikuse, kvaliteedi ning tulukuse kokkuvõttes.

Reeglid on sarnased eelmiste aastate omadega. Registreerumise lõppkuupäev on 1. juuni, põllu suurus minimaalselt 10 ha, saak mõõdetakse võistleja juures põllul ning võetakse ka mullaproovid. Kokkuvõtete tegemiseks on ekspertidel vaja põlluraamatu väljavõtteid ning maa katastriüksuse numbrit.

Paremaks analüüsiks soovime saada ka põllukaardid kõikidelt põldudelt koos saagi määramise kohaga ja mullaproovide võtmise kohtadega. Samal põhjusel küsime kõikidelt osalejatelt ka kombaini saagikuse kaarte. Märtsis on plaanis kutsuda kokku kohtunikud ja teha neile koolitus.

Jooksev info ning registreerumisvorm pannakse tänavu taas ka viljelusvõistluse kodulehele viljelusvoistlus.ee.

Tänavu tuleb nisupõldudelt lisaks tavaproovile võtta kolmekilone proov, millest saab teha küpsetuspätsi lõpukonverentsiks, et näha, kui hea saiajahu võistlejate vili andis. 2019. aasta kultuuride võitjad sõidavad õppereisile Bayeri tehasesse.

Lisaks tava-viljelusvõistlusele kuulutame välja ka viie aasta külvikorravõistluse. Eesmärk on suurim tulukus samalt põllult eri kultuuridega viie aasta summana 20. juubeliaastaks.

Lõpukonverents tuleb taas novembri lõpul, parima asukoha otsingud käivad.

Lii Sammler, Maaleht

Eesti Maaülikooli aula (Kreutzwaldi 1, Tartu)

Üritust korraldavad Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Viljeluspäevad MTÜ

9.00-10.00 Kogunemine, tervituskohv

10.00-10.30 Ülevaade Eesti taimekasvatushooajast 2018 ja tulevikuplaanidest. Illar Lemetti

10.30-11.00 Soome viljelusvõistlus SatoKisa 2018 ja analoogilised võistlused mujal maailmas. Annaleena Ylhäinen

11.00-11.30 Soome SatoKisa 2018 odra saagikuse võitja ettekanne. Kari Alasaari

11.30-11.50 Kohvipaus

11.50-12.20 Ilm 2018. aastal ning mida ennustavad meile tuleviku kliimastsenaariumid. Laine Keppart, Triin Saue

12.20-12.50 Viljelusvõistlus 2018 tulemused. Võitjate autasustamine. Margus Ameerikas, Mihkel Hang

12.50-13.50 Lõuna

13.50-14.10 Viljelusvõistlus 2018 agrotehnika kogemused võistluspõldudelt. Peeter Viil

14.10-14.30 Viljelusvõistlus 2018 saagi kvaliteet. Eili Rajapuu

14.30-14.50 Viljelusvõistlus 2018 põldude tulukus. Raivo Vettik

14.50-15.10 Viljeluspõldude mullastik ja väetamine. Priit Penu, Alar Astover

15.10-15.30 Maheviljelejana viljelusvõistlusel. Jüri Ilves

15.30-15.50 Viljelusvõistluse selle aasta kogemused. Erik Paalman

15.50-16.10 Viljelusvõistluse kogemuste rakendamine. Raivo Sell

Ürituse ettekanded on leitavad http://taim.etki.ee, www.etki.ee ja www.pikk.ee veebilehtedelt ürituse alt.

Konverentsi videosalvestused on järelvaadatavad: http://video.emu.ee/

Konverents toimub “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Võistluse tingimused:

• Võistlusele saab esitada põllu, mille pindala on vähemalt 10 ha;
• Iga võistleja saab esitada võistlusele kuni kaks põldu;
• Osaledes kahe põlluga, peavad põldudel kasvama erinevad kultuurid;
• Esitada võib nii teravilja-, rapsi-, rüpsi- kui ka oa- ja hernepõlde;
• Kultuuripõhine võistlus avatakse, kui võistlusele on registreerunud vähemalt viis põldu;
• Mitme võistluspõllu esitamise puhul tuleb registreerida iga kultuur eraldi täites alloleva vormi;
• Koristusperioodil mõõdavad kohtunikud saagi ja saadavad andmed laborisse analüüsimiseks;
• Kasvuperioodi lõpuks tuleb osalejal deklareerida võistluspõllul tehtud kulutused;
• Võistlusel on lubatud kasutada vaid kultuuridele registreeritud taimekaitsevahendeid;
• Võistlusel osalemiseks on vajalik täita osaleva põllu kohta vorm, mis tuleb täidetuna saata hiljemalt kaks nädalat pärast koristust aadressile raivo.vettik@etki.ee. Vorm saadetakse osalejatele täitmiseks pärast registreerumist;
• Võitjad selgitatakse saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi osas, lõpptulemuse annab kõigi kolme alajaotuse tulemuste summa;
• Tulemustest ja kogemustest räägitakse lõpukonverentsil;
• Korralduskomisjon jätab endale õiguse seada piiranguid võistlejate arvule.
• Registreerimine lõppeb 01.06.2018

Viljelusvõistlusele saab registreeruda meiliaadressil lii.sammler@maaleht.ee või oma konsulentide ja müügiesindajate kaudu.

Päevakava:

9.00-10.00 Saabumine, hommikukohv
10.00 Avasõnad korraldajatelt
10.05 -10.30 Taimekasvatusaasta 2017, Illar Lemetti, Maaeluministeerium
10.30-12.00 Taimekasvatus ja mesindus kaasaaegses põllumajanduses

OSALEJATEL PALUME REGISTREERUDA HILJEMALT 6. NOVEMBRIKS 
REGISTREERUN

Saaremaal on tänavu kolm võistuviljelejat ja nende põllud on, võrreldes mandri omadega, küpsemisjärgus nädala jagu ees.

Oma iga-aastast tava jätkab Kaido Kirst, kes tänavu teeb huvitavat eksperimenti, võisteldes kahe nisuga – soodsatel aastatel oma headust kinnitanud talinisuga ‘Skagen’ ja Eestis suhteliselt uue suvinisu sordiga ‘Hamlet’. Mõlemad on Taani sordid ja ostetud Baltic Agro vahendusel.

‘Skagen’ on tänavu kõikidel kobe, sama käib ka Kirstu põllu kohta: pea on pikk ja tuumakas ja juba kergelt rohekaskollane. Kuna kasutatud on ka kasvuregulaatorit, siis kõrs liiga pikk ei ole ning ka lamandunud kohti ei näe.

Kaido Kirstu naabrimees ja sõber Eugen Koit võistleb tritikuga. Mullu oli tal väga võimas tritikupõld, aga kuna ühtki teist tritikut polnud, siis võistlusele ei pääsenud. Tänavu on tritikupõld ka mandril, millega mõõtu võtta.

Taas on stardijoonel ka Tõnu Post, kelle rukis ja taliraps annavad suuri lootusi. „Aga mooni rapsi seest täielikult kätte ei saanud,“ sõnab Post, lisades, et eks temagi mooni-rapsi põlde ole innukad turistid imetlemas ja sellega koos tallamas käinud. Võistluspõllul on moon siiski pigem servades, põllus kasvab ikka õige vili. Jämedad varred ja rammusad kõdrad lubavad loota head tulemust.

           

Üle mitme aasta osalevad Viljelusvõistlusel taas ka kaerapõllud. Viiest põlust on üks mahekaer, teised tavalised. Emanus võistluspõldudest asuvad enamasti Lõuna-Eestis.

Kaeraturg on praegu hea ka sellepärast, et Tartu Mill, kes ehitas Dobelesse üle-eelmisel aastal kaerahelbetehase, laiendab nüüd seda. Laiendatud tehase tootmisvõimsuseks saab 20 000 tonni kaerahelbeid aastas praeguse kümne asemel.

Kaera müüakse aga ka Jaapanisse ning Hispaaniasse. Seal söövad seda hobused.

Üks võistlejatest, Erki Oidermaa, kelle käes on umbes 40 protsenti Eesti kaeraseemne turust, kinnitab, et ka kaeraäri tasub end ära, kuna nõudlus seemnekaera järele on suur nii Eestis kui Lätis.

Selles situatsioonis on kaera kokkuostuhind praegu võrdne nisuga, umbes 160 eurot tonn. Mahekaera tonni eest makstakse 300 eurot. Samas tuleb kaer hulga odavamalt kätte.

Madalaim lämmastikufoon oli tänavustel võistlejatel 100, kõrgeim 114. Sealhulgas on juba ka kasutatud leheväetis. Taimekaitset vajab kaer vähem, näiteks võib hakkama saada täiesti ilma putukatõrjeta.

Samas, kuna tänavune vihmane ja jahe suvi kasvatab kõrre väga pikaks,on kaerale kasutatud tänavu ka kasvuregulaatorit.

Tänavusel Viljelusvõistlusel osaleb kuus taliodra põldu. Neli neist asuvad Lõuna-Eestis ja kaks Põhja-Eestis. Tänavune lemmiksort on KWS ‘Tenor’, ent külvatud on ka ‘Meridiani’, millega kahe aasta eest saavutati saagirekord.

Kui talvel 2015-16 hävis enamik taliodra põlde, siis tänavune leebe talv, vastupidi, hoidis kõik alles.

Kui põllule on piisavalt süüa antud, siis kasvab ta hoogsalt ega rutta terade valmis saamisega, nälginud põllu puhul aga lõpeb kasv kiiresti.

Viljakasvatajad teavad, et talioder ei vaja sama palju lämmastikku kui nisu ning seda ongi kasutatud enamasti madalama normiga, 120-140 kg/ha. Samas külvatakse talioder võimaluse korral põdherne järel, mis tagab teatud lämmastiku olemasolu mullas juba enne külvi.

Taliodra eelis on see, et seda saab küvata madalama külvisenormiga, sest ta on hea võrsuja. Võistluspõldudel on norm 200 seemne ringis ruutmeetri kohta. Ka külviaeg ei pea just kõige varasem olema.
Talirapsi ja -nisu saab enne ära külvata, taliodra külviajaks on väga sobiv septembri algus.

Vastavalt sellele, kui tugev on lämmastiku foon, on kasutatud ka kõrretugevdajat. Varem seda odrale üldse ei tehtud, kuid kui taimik on tihe ja võimas, siis osutub see vajalikuks. Nimelt on tihe ja rammus odrapõld kerge lamanduma, kui tuult, vihma või rahet saab. Üle Eestimaa on tänavu näha palju lamandunud odrapõlde. Selle ennetamiseks ongi kõrretugevdaja oma kohal.