Viljelusvõistluse 2016 tulemused on selgunud ja need olid ootamatud isegi korraldajaile. 

Tänavu arvestati lisaks saagi suurusele ja tulukusele ka kvaliteeti ja see pööras esialgsed kokkuvõtted pea peale.

Võisteldi viie kultuuriga. Need olid raps, rukis, oder, nisu ja hernes.

Kevadel astus võistlustulle 33 võistlejat 45 põlluga. Võistlejate seltskond oli tugev ning palju tuli uusi nägusid. Tänavuse raske taimekasvatusaasta tulemusel  jäi aga lõpuks järele 28 viljakasvatajat ja 33 põldu.

Traditsiooniliselt oli kõige suurem huvi osaleda nisuga. Võistlema  tuli 15 põldu. Rapsipõlde anti kirja 12. Suurem osa neist olid talirapsid, sest kel raps talve üle elas, sel oli ka ilusaid põlde välja pakkuda. Odrapõlde oli kokku seitse ja rukkipõlde kuus.

Uudsena Eesti viljelusvõistluse ajaloos oli sellel aastal reegliks, et arvesse võetakse lisaks saagikusele ja tulukusele ka kvatieeti. Üldvõitja selgus kolme tulemuse kokku liitmisel.

Tänavune üllatuskultuur oli rukis, kuna ületas saagikuselt teisi vilju. Uue rekordsaagi kasvatas Tuuli Vaarak Viljandimaalt –  10,4 t/ha. Hernes oli viljelusvõistlusel esimest korda ning esimese rekordi , 6,6 tonni hektarilt, püstitas Mihkel Vainula Pärnumaalt.

Rapsi parimad saagid jäid eelmisele aastale kahe tonni võrra alla. Kõrgeima rapsisaagi sai Avo Samarüütel Tartumaalt – 4,6 t/ha. Kõrgeima odrasaagi, 7,7 t/ha, kasvatas Erik Paalman Põlvamaalt. Nisu saagid oli sellel aastal suhteliselt ühtlased ning kõrgete saakidega üllatusi ei tulnud.

Tulukaim kultuur oli taas raps, kuigi parimad tulemused olid poole väiksemad kui mullu. Üle 900 euro tulu hektari kohta said rapsikasvatajad Martin Salu Saaremaalt  ja Avo Samarüütel. Miinusesse ei jäänud keegi.

Kõrgeima kvaliteediga raps, rukis  ja oder kasvatati Viljandimaal – vastavalt Kõo Agros (Meelis Venno), Savikoti Agros (Tuuli Vaarak) ja Sooba talus (Pille Nugis). Parima nisu kvaliteedi sai Soone Farmi noorperemees Madis Tamm Tartumaalt.

Virumaal on viljade talvitumise näiteid seinast seina. Siiski on seal talvekahjud suuremad kui Põlvamaal olid.

„Ilmneb, et palju kahju said eriti need põllud, mis olid lagedal väljal tuulte käes,“ kirjeldas Bayeri nõustaja Janne Ehte-Tammiste olukorda, mida tema Eesti põldudel tänavu näinud on. Kuna lumekiht oli eelmisel talvel õhuke, tegi neile palju kahju nn tuulekülm. Seevastu metsaäärsed põllud elasid talve paremini üle.

Ainsal Ida-Virumaalt pärit osalejal  Henry Tammanil viljade talvitumisega väga suurt muret polnud. Tema võistleb talirapsiga DK Imistar CL ehk siis Clearfieldi tehnoloogiaga. Kuna rapsile tuleb nagunii igal aastal uus seeme osta, on see tehnoloogia asjakohane. Põld oli väga ilus ning raps hakkas valmima.

Henry Tamman võistleb esimest korda. Küll osales esimesel viljelusvõistlusel tema isa. Tegelikult võinuksid Tammanid võistelda ka oma rukkipõlluga – nende hübriidrukis ’Palazzo’ oli tõesti muljetavaldav.

Nägime ka väga uhket hernepõldu, mille oli võistlusele pannud Sadala Agro agronoom Ain Malbe. ’Astronaute’ põld oli kõrge, saagikas ja võimas. Kui ainult äikesetormi, tugevat vihma ega rahet ei tuleks!

Üks Eesti parimaid taimekasvatajaid Margus Lepp teeb tänavu katset suviodraga. ’Overture’ on tal listis esimest korda ja lämmastikufoon väga kõrge ei ole. Samuti on külvinorm tihe. „See on mul õpipoisi aasta, juba praegu tean, mida tuleval aastal teisiti teen,“ tunnistas Lepp. Ilus oli ka Jõgeva talumehe Aimar Allingu talinisu ’Skagen’.