Parimad saagid 2011:
• Taliraps 3,6 t/ha – Pae Farmer OÜ (Raplamaa)
• Rüps 2,9 t/ha – Pae Farmer OÜ (Raplamaa)
• Rukis 7,1 t/ha – Savikoti Agro OÜ (Viljandimaa)
• Nisu 7,8 t/ha – Puhja Ettevõtted OÜ (Tartumaa)
Parimad kvaliteedinäitajad 2011:
• Kõrgeim õlisisaldus 49,9%, taliraps Visby – Männiku Piim OÜ (Tartumaa)
• Parim proteiin 16,4 ja kleepvalk 39,7, talinisu Ada – Aru Grupp OÜ (Lääne-Virumaa)
• Kõrgeim langemisarv 356, talinisu Skagen – Männiku Piim OÜ (Tartumaa)
• Kõrgeim mahukaal 812, talinisu Ada – Puhja Ettevõtted OÜ (Tartumaa)
2011. AASTA VÕISTLUSE KÄIK
PEETER VIIL
Viljelusvõistluse ekspert
Tänavune viljelusvõistlus on veenvalt näidanud, et Eesti põllumees oskab ka ekstreemsetes oludes tasemel taliteraviljasaake saada. Samas selgub, et tõhustada on vaja agrotehniliste võtete uurimist tootmistingimustes.
Tänavune viljelusvõistlus kuulutati välja kolmes kultuuride kategoorias: talirukis, talinisu (sealhulgas ka suvinisu) ja rapsid (nii tali- kui ka suviraps). Käes on september ja viljelusvõistluse taliteraviljapõldudelt on saagid koristatud. Koristatud on ka taliraps.
On aeg teha kokkuvõtteid, milliseks kujunesid viljelusvõistluse talirukki ja talinisu põldudelt kogutud saagid (tabel 1).
Tabel 1. Viljelusvõistluse põldudelt kogutud saagid
| Ettevõte | Maakond | Esindaja | Sort | Pind / ha | Saak, t/ha |
| TALIRUKIS | |||||
| Savikoti Agro OÜ | Viljandimaa | U. Nurmsalu | Agronom | 9,0 | 7,1 |
| Savikoti Agro OÜ | Viljandimaa | U. Nurmsalu | Matador | 23,0 | 7,0 |
| Estonia OÜ | Järvamaa | H. Härtmann | Vambo | 46,1 | 6,2 |
| Voore Farm OÜ | Lääne-Virumaa | M. Lepp | Matador | 86,0 | 5,1 |
| Rein Jurs FIE | Tartumaa | R. Jurs | Recrut | 10,6 | 4,6 |
| TALINISU | |||||
| Puhja Ettevõtted | Tartumaa | A. Mets | Ada | 57,0 | 7,8 |
| Männiku PAiim OÜ | Tartumaa | A. Samarüütel | Sakagen | 13,8 | 7,6 |
| Koplimäe Agro OÜ | Harjumaa | A. Pärnamäe | Ramiro | 12,0 | 7,4 |
| Nuudi Talu | Saaremaa | Kaido Kirst | Olivin | 8,8 | 6,6 |
| Koplimäe Agro OÜ | Harjumaa | A. Pärnamäe | Olivin | 55,7 | 6,3 |
| Voore Farm OÜ | Lääne-Virumaa | M. Lepp | Olivin | 50,0 | 6,1 |
| Piimastu OÜ | Põlvamaa | T. Tobreluts | Ramiro | 18,0 | 6,1 |
| Aru Põllumajanduse OÜ | Lääne-Virumaa | A. Lindam | Ada | 52,0 | 5,9 |
| Metstaguse Agro OÜ | Järvamaa | T. Kallakmaa | Olivin | 80,0 | 4,9 |
Saagikus sõltub talvitumisest
2010. aasta hilissügisel, enne talve tulekut, olid Eestis taliviljapõllud tunduvalt paremas seisus kui aasta varem. Lehestik oli hästi välja arenenud ja nende toitainetesisaldus kõrgem kui aasta varem talvituma läinud taliteraviljadel. See andis lootust heale 2011. aasta saagile.Kuid ilmastik tahtis teisiti. Lumi tuli sügisel külmumata pinnasele. Seda sadas üha juurde. Põlde kattis peaaegu kõikjal 50 cm ja kohati veelgi tüsedam lumekiht, mis ei lasknud ka käredate talvekülmade ajal mullal külmuda.Kogu talve püsis paksu lumekihi all nullilähedane temperatuur. See ei olnud taliteraviljataimedele hea. Taimede elutegevus ei seiskunud, vaid kulges aeglaselt edasi.Paksu lumekihi all hingasid taimed tavapärasest intensiivsemalt ja kulutasid lehtedesse varutud toitaineid samuti väga intensiivselt. Mõõtmised, mida paljudes Eesti piirkondades igakuuliselt läbi viidi, näitasid, et lehestiku toitainetesisaldus vähenes oluliselt kiiremas tempos kui aasta tagasi.
Veebruaris läbiviidud mõõtmistel oli taimede seis veel küllalt hea, kuid märtsis märksa kehvem. Vaatlused näitasid, et paljude taliviljade (eriti nende, mis läksid sügisel lume alla võimsa lehestikuga) lehtedes oli toitaineid väga vähe või olid nad täielikult hukkunud, kuid võrsesõlm oli terve. Mõnedel taimedel (peamiselt talinisudel) olid hakanud kasvama uued lehed.
Pärast lume sulamist nägid taliteraviljapõllud välja väga nadid. Põllumeestel tuli pead murda, mida taoliste põldudega ette võtta – kas jätta või üles harida. Eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel läbiviidud uurimustel oli üheks ülesharimise kriteeriumiks ellujäänud taimede arv põllul. Kui neid oli alla 200 ühel ruutmeetril, siis erilist saagilootust nendelt põldudelt polnud. Seega tuli need üles harida ja uuesti külvata.
Taliteraviljade võistluspõldude agrotehnikast saab ülevaate tabelitest 2 ja 3.
Tabel 2. Talirukki agrotehnika
| Esindaja | Eelvili | Orgaaniline
väetis |
Mulla-
harimine |
Külvi-
aeg |
Kevadine
väetamine |
Taimik
tk/m2 |
Prod.
võrseid tk/m2 |
| U. Nurmsalu | suviraps | ei | pindmine | 25.08 | jah | 192 | 589 |
| U. Nurmsalu | suviraps | ei | pindmine | 25.08 | jah | 177 | 398 |
| H. Märtmann | põldhein | jah | kündmine | sept I dek. | ei | 289 | 462 |
| M. Lepp | põldhein | jah | pindmine | sept I dek. | ei | 235 | 235 |
| R. Jurs | suvinisu | ei | pindmine | sept I dek. | jah | 263 | 474 |
Tabel 3. Talinisu agrotehnika
| Esindaja | Eelvili | Orgaaniline
väetis |
Mulla-
harimine |
Külvi-
aeg |
Kevadine
väetamine |
Taimik
tk/m2 |
Prod.
võrseid tk/m2 |
| A. Mets | suviraps | ei | kündmine | 17-18.09 | jah | 369 | 522 |
| A. Samarüütel | taliraps | ei | pindmine | 14.09 | ei | 161 | 428 |
| A. Pärnamäe | ristik | ei | kündmine | 29.08 | ei | 267 | 469 |
| K. Kirst | raps | vedelsõnnik | pindmine | sept I dek. | jah | 112 | 362 |
| A. Pärnamäe | taliraps | ei | pindmine | 26.08 | ei | 288 | 449 |
| M. Lepp | suviraps | vedelsõnnik | pindmine | 03-04.09 | jah | 92 | 316 |
| T. Tobreluts | hernes | ei | sept I dek. | jah | 116 | 454 | |
| A. Lindam | suviraps | ei | pindmine | sept I dek. | jah | 216 | 459 |
| T. Kallakmaa | põldhein | jah | kündmine | sept I dek. | jah | 188 | 358 |
Nendest andmetest selgub, et talirukist kasvatati kas suvirapsi või siis põldheina järel. Ühel põllul ka suvinisu järel. Kuuel põllul kasvatati talinisu rapsi järel, kahel põllul ristiku või põldheina järel ning ühe talinisu põllu eelviljaks oli hernes.
Adraga harimise foonil kasvatati talivilju neljal põllul, pindmise mullaharimise foonil üheksal põllul, otsekülvil ühel põllul. Esimesed taliviljakülvid tehti augusti viimasel viispäevakul. Enamus külve aga septembri esimesel dekaadil. Orgaanilist väetist said vähem kui pooled taliteravilja põllud, kasutati nii tahe- kui ka vedelsõnnikut.
Taliteraviljade külvid jäid hõredaks. Keskmiselt oli talirukki võistluspõldudel 462 produktiivsest võrset ja talinisu võistluspõllul 424 produktiivvõrset ruutmeetril.
Väetamine ja taimekaitse
Põhiväetised anti taliteraviljadele sügisel. Kevadise pealtväetamisega alustati esimesel võimalusel. Kasutati ammooniumnitraati. Väetis segati enamikel põldudel (üheksal põllul neljateistkümnest) mulda äketega. Kolm-neli nädalat hiljem väetati teistkordselt lämmastikväävelväetisega.
Taimekaitset (nii haiguste kui ka umbrohtude tõrjet) tehti kõikidel taliteraviljapõldudel. Preparaatide valik oli väga erinev. Mitmed põllumehed pidasid vajalikuks taimekaitsetöödel paagisegusse lisada ka leheväetisi. Leiti, et nende lisamine aitab taimi stressiseisundist kiiremini välja tuua. Võte on suhteliselt uus ja minu arvates väärib kasutamist.
Tänavuse aasta viljelusvõistluse põldude saagid jäid küll alla varasemate aastate tippsaakidele (talirukki puhul tonni ja talinisu puhul kahe tonni võrra), kuid elu näitas, et meie põllumees oskab ka ekstreemsetes ilmastikuoludes suuri saake kasvatada.
Kõige keerukamad olid käesoleval aastal ilmastikuolud Lääne-Virumaal. Paks lumikate mõjus nii, et taliteraviljapõllud jäid poole hõredamaks kui tavaliselt. Teiseks tuli seal kandis ka vegetatsiooniperioodil tavapärasest vähem sademeid. Samal ajal oli kõrge õhutemperatuur. Mullapinna temperatuur tõusis mõnel perioodil 45–48 kraadini ning taimede veevajadus oli suur. Päeval taimede kasv seiskus, aga õnneks olid ööd jahedad. See võimaldas taimedel mõnevõrra taastuda. Niisugustes oludes kõrgeid saake teadagi ei kasvata. Seetõttu pidid mõned viljelusvõistluse katkestama.
Taliteraviljade kasvatamistehnoloogias on tõusnud päevakorrale nende talvekindluse tõstmine. Huvitavaid tulemusi andis taliteraviljade lehestiku kaitse keemiliste preparaatidega. Viljelusvõistluse põldudel on sellealast kogemust OÜ-l Koplimäe Agro.
Tootmistehnoloogilistes katsetes sai võrreldud preparaadi Prosaro pritsimise mõju talinisu ‘Olivin’ ja ‘Ramiro’ saagile. Preparaadiga sai pritsitud oktoobris, norm 0,26 l/ha. Pritsitud alal säilis kevadeks taimede lehestik peaaegu 80% ja pritsimata alal oli lehestikust säilinud vaid 10–15%.
Saagid kujunesid järgmiseks: sort ‘Olivin’ – pritsimata 4,2 t/ha ja pritsitud 7,7 t/ha ning sort ‘Ramiro’ – pritsimata 3,9 t/ha ja pritsitud 6,2 t/ha.
Põllumeest huvitab kindlasti ka see, kuidas mõjutas erineva paksusega lumikate taliteraviljade saaki. Talviste vaatluste käigus sai välja valitud erineva lumikatte paksusega vaatlusalad. Selleks said ühel ja samal põllul kaks ala. Üks, kus lumekihi paksus oli läbi talve 50 cm ning teine ala, kus selle paksus ei ületanud 25 cm. Viimane on küllalt lähedane meie tavalisele talvele.
Esimese variandis oli muld kogu talve sula, teises variandis külmus see aga 12–15 cm sügavuselt. Siin oli taimede elutegevus praktiliselt seiskunud, paksu lumikatte all aga kulges elutegevus edasi. Pärast lume sulamist oli paksu lumikatte variandis taimede lehestik praktiliselt hävinud, aga võrsesõlm elus. Poole õhema lumikatte all oli lehestik terve.
Talinisu ‘Olivin’ saagid kujunesid N180 foonil järgmiseks: paksu lumikattega variandis 6,3 t/ha ja õhukese lumikattega variandis 10,9 t/ha.
Huvitavaks võib pidada ka eksperimenti, kus jaanuaris sai 35 cm paksune lumikate talitritiku põllult eemaldatud, et lasta mullal külmuda. Pärast mõnepäevast lumeta olekut muld külmus 10–15 cm sügavuselt. Seejärel kattis lumi selle põlluosa uuesti. Taoline võtte mõjul suurenes tritikale saak 1,1 t/ha ehk 19,6%.
Vaata ettekandeid: