Viljelusvõistlus

Viljelusvõistlusel 2017 osalejaid on kolmekümne ringis

Eelmisel nädalal lõppes registree­rumine 13. vil­jelusvõistlusele. Praegu on välja pakutud 44 põldu. Osa kultuuride suhtes on vajalik täpsustamine, ent võistlusmomenti paistab juba praegu piisavalt.

Rukki liigast on tulnud oma rapsikasvatajaõnne ning oskusi proovima rekordimehed Madis Avi, Urmas Nurmsalu ja Tanel Tõrvand, samuti nisuga tunamullu edukalt esinenud Aimar Allingu.

Rukki- ja nisupõlde on pakutud mõlemat kümme. Üks rukistest on maherukis.

Samad mehed, kes tänavu katsetavad oma oskusi rapsikasvatuses, on rukkilegi truuks jäänud – nii Nurmsalu, Tõrvand kui Avi on esitanud võistlema ka rukkipõllud.

Meie rahvusviljale pole truudust murdnud teisedki, sest uusi nimesid on rukkikasvatajate hulgas vähe. Eespool nimetatutele hakkab konkurentsi pakkuma mulluse rekordiomaniku Tuuli Vaaraku põld, tuntud rukkikasvataja Aare Leidik ja mitmed teised. Sortidest domineerib ‘Palazzo’, mida kasvatavad pooled rukkiga võistlejaist.

Nisudest on seitse talinisu ja kolm suvinisu, tuntud ja veel vähe tuntud kasvatajad pooleks. Huvitavat eksperimenti korraldab Saaremaal Kaido Kirst, kes on võistlusele pakkunud nii talinisu ‘Skagen’ kui ka suvinisu ‘Hamlet’.

Sortide osas valitseb mitmekesisus, kaks võistlejat on tules vaid ‘Skageni’ ja ‘Edvinsiga’.

Võistlema asub kaheksa odrapõldu, millest neli on suvi- ja neli taliodrad. Kuna varasemad võitjad ei osale, on teistel seda paremad võimalused oma oskusi näidata. Suviotradest sordiliidrit pole, taliotradest on kolmele neljast põllust külvatud ‘Tenor’.

Praeguseks puudub selgus veel kaera, tritiku ja herne osas, kuna põlde on üles antud alla viie, mille korraldajad tänavu eesmärgiks seadsid. Otsus, kas võistlus nende kultuuridega pidada või mitte, tuleb nädala jooksul.

Kaera tahaks küll väga võistlemas näha, kuna see on hästi perspektiivne kultuur – aretatakse järjest uusi ja toidukaeraks sobivamaid sorte, mille kasvatamist meie targimate agronoomide poolt oleks kõigil huvitav jälgida.

Üllatab, et hernepõlde tuli võistlema nii vähe, samas kui herne- ja oapõlde on palju näha igal pool üle Eestimaa.

Kuigi kevad oli hiline, on ta põllumeestele praeguseks näidanud ka oma lahkemat poolt. Jõudu julgetele viljakasvatajatele ja kohtume põllul.

Virumaa põllumees Jaak Flink võistleb tänavu suurima rapsipõlluga, mis on 60 hektarit. Foto: Lii Sammler