Kuigi tänavu oli kesine vilja-aasta, suutis Savikoti Agro noor agronoom Tuuli Vaarak püstitada rukkiga viljelusvõistluse uue rekordi. Hübriidrukis ’Brasetto’ andis välja 10,4 tonni teri hektarilt.
“Kindlasti viis suure saagini sügisene künd. Üldiselt me ei künna rukki alla minevaid põlde, kuid kuna nägin, et põllul oli väga palju umbrohtu ja põld aastate jooksul tugevalt tallatud, tegin otsuse see künda,” räägib Tuuli Vaarak.
Seeme sai mulda 10. septembril. Juba sügisel oli näha kogu 37,7 hektari suuruse põllu ühtlikkus – rukis võrsus ühtlaselt ja hästi. Novembris tehti ka haigusetõrje.
“Sealkandis on meil väga head põllud, mis on läbi aastate andnud häid saake ega vedanud meil alt ka sel kehval aastal,” toob Vaarak välja. Ka teised rukkipõllud andsid hea tulemuse – rukki keskmine saak oli ettevõttes 7,1 t/ha.
Mulgi kangus aitab
Kuigi rukis on suhteliselt lollikindel teravili, ei kasva see niisama, vaid vajab hoolitsemist ja tingimusi kasvamiseks. Ehk siis toitaineid ja taimekaitset. Võistluspõld sai Vaaraku sõnul kevadel lämmastikku 147 kg/ha elemendina – see on küllaltki suur kogus. Teised rukkipõllud ei saanud nii palju.
Tänavu tehti veel kaks haigusetõrjet, umbrohutõrje ja putukatõrje, lisaks kasutati kasvuregulaatorit.
“Kuna olen andnud lubaduse, et ühel aastal ületab Savikoti Agro kümne tonni piiri, oli põhjust vaeva näha ja seda põldu natuke üles tuunida,” räägib Tuuli Vaarak. Nii lisati igasse paagisegusse leheväetisi.
Kaksikõed Tuuli ja Teele Vaarak on õppinud Abja Gümnaasiumis ning teadsid juba gümnaasiumi alustades, et jätkavad haridusteed maaülikoolis. 2006. aasta sügisel astusid nad Eesti Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialale.
Kuna kodutalus tegeldakse aiandusega – kasvatatakse kurke, maasikaid ja muud head kraami –, oli esimene eelistus aiandus.
“Me ei saanud esimesse eelistusse sisse tol ajal ja läksime teise eelistuse peale ehk siis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppima. Tagantjärele vaadates oli see saatuse tahe ja saatus ei vedanud meid alt, vaid juhatas õigele rajale,” arvab Tuuli, kellele praegu tundub aiandus kitsavõitu ja isegi igavana. “Viljakasvatus on mitmekülgne ja mitu korda huvitavam!”
Maaülikoolis õppimine oli Tuuli hinnangul ääretult põnev ja vägev aeg. Ent kuigi ülikool andis n-ö põhja, on suurem osa teadmisi tulnud töötades ja kogemusi otse põllult saades.
Kogu tiimi tulemus
“Pärast ülikooli lõppu jäin ma nii-öelda ootele,” räägib rekordiomanik töötee algusest.
“Kodus oli kurgihooaeg läbi ja sügis käes. Et mitte passida, läksin algatuseks EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskusesse õunu korjama. Sealt edasi kandideerisin ühte põllumajandusettevõttesse, kus töötasin kaks aastat, enne kui tehti pakkumine Savikoti Agrosse tööle tulla.”
Tuuli Vaarak ütleb, et on Oilseedsi grupis, kuhu ka Savikoti Agro kuulub, rahul. “Tööd tehes on meil vabad käed. See muidugi ei eelda, et võib lihtsalt puhata. Omanikud eeldavad ikkagi saaki ja tulemusi. Tööd peavad tehtud olema. Ja usun, et siiani oleme töödega hakkama saanud,” räägib ta.
Veel kinnitab Tuuli, et viljakasvatus on kogu tiimi töö, siin ei piisa ainult agronoomist. “Ka Savikoti Agro rekord on kogu meeskonna töö. See, kui mina nõuan siin üht või teist, ei pruugi meestele olla ehk vastuvõetav, sest miks teha nii palju tööd ühel põllul. Aga nad teadsid eesmärki – saada põllult üle kümne tonni hektari pealt, ja see tuli!”