Viljelusvõistluse korraldajatel oli tänavu kevadel väike hirm, kas pärast sellist head saagiaastat ja rekordeid, nagu oli eelmisel aastal, saab piisavalt võistluspõlde kokku. Hirm oli aga asjatu, kuna huvi osaleda on endiselt kõrge ning tähtajaks anti kirja 45 põldu.
Traditsiooniliselt oli kõige suurem huvi osaleda nisuga. Kokku tuli 15 põldu, millest enamik olid talinisud, kuid ka üks suvinisu.
Rapsipõlde anti kirja kaksteist. Suurem osa neist olid talirapsid, sest kellel raps talve üle elas, sellel oli ka ilusaid põlde välja pakkuda. Tarmo Ivask ja Madis Ajaots pakkusid välja talirüpsipõllud ning Anneli Tihu ning Mikk Tagel suvirapsid.
“Suvirapsipõllu, millega võistlen, külvasin välja läinud talirapsi asemele,” ütleb Väätsa Agro agronoom Anneli Tihu. Ta lisab, et algul oli raske otsustada, kas ja millega võistelda, kuid kuna tänavu on palju uuendusi, ei raatsinud ta kõrvale jääda.
“Pealegi, kuidas ma muidu saaksin kohtuda ja tutvuda nii paljude teiste agronoomidega üle Eesti – teises Eestimaa nurgas tegutsevaid taimekasvatajaid ju muidu ei teakski!” lisab ta.
Odrapõlde on kokku seitse, millest sellel aastal moodustavad enamuse suviodrad. Kui eelmisel aastal oli üllatuslikult palju taliotrasid, siis läinud talvel oli nende talvitumine kehvapoolne ning võistlusele jõudis kaks taliotra. Rukkipõlde anti kirja kuus.
Scandagra agronoomi Tiiu Annuki hinnangul tõotab tänavune võistlus tulla huvitav, kuna on tugev võistlejate seltskond ning ka päris palju uusi nägusid. Suurt osa põldudest on ta ka ise näinud ning ütleb, et pilt pole nii hea kui mullu, ent samas ongi huvitav vaadata, kuidas põllumehed taimede kasvuperioodi ära kasutada oskavad.
Hanede vastu ilutulestikuga
Tänavu pakkusime välja võimaluse osaleda ka oa ja hernega. Suurim muutus kultuuride osas ongi see, et esimest korda toimub võistlus ka põldhernega, osalemas on viis põldu.
Üks julge hernekasvataja on Teele Vaarak osaühingust Bioman Agro. Ta ütleb, et on hernest kasvatanud varemgi, aga siiamaani on see olnud osa mahetootmise süsteemist. Nüüd on tavapõld.
“Praegu tundub, et see hernepõld on õnnestunud,” räägib Teele Vaarak. “Põld oli sügisel küntud, hernes sai maha juba varakult, aprilli algul. Enne külvi oli vihm ja pärast külvi ka. Põld on rullitud ja andsime talle ka mullaherbitsiidi. Praegu on hernes juba kõrge, õitseb ja möllab seal põllu peal. Kui väga palju vihma ei tule, saame hea saagi. Vaatame, mis sügis teeb.”
Teele Vaarakulegi pole võõras mure, millega seisis kevadel silmitsi enamik viljakasvatajaid – haned ja lagled.
“Võistluspõld on mul Võrtsjärve ääres, haned käisid seal herneid katkumas,” ütleb Teele Vaarak. “Kõvasti oli neid peal – mida lagedam põld, seda rohkem.”
Bioman Agros hirmutatakse hanesid paugutajaga, mida müüb ilutulestikukeskus Arnika. “Paned tule otsa ja igavene mütakas käib, selleks hetkeks on haned läinud, natuke oli abi,” seletab Vaarak. Seda aga ainult siis, kui kolm korda päevas põllud läbi paugutati ja öösel mehed ka veel kontrollimas käisid. “Pärast korjasime tühjaks paugutatud kestasid kottide viisi kokku!” naerab agronoom.
Kes on stardijoonel
Traditsiooniliselt on võistlusel osalejate seltskond huvitav ja mitmekülgne. On esmakordselt võistlusel osalejaid, lausa 11. Aga oma parimad põllud on välja pakkunud ka mitmed eelmiste aastate võitjad: Kaido Kirst, Margus Lepp, Tanel Tõrvand, Erki Oidermaa, Avo Samarüütel jt. Üle mitme aasta on osalemas jällegi Madis Ajaots.
Regiooniti on huvitav see, et esindatud on ka sellised mitte just kõige paremad taimekasvatuspiirkonnad nagu Hiiumaa, nimelt Toomas Remmelkoor (Harju talu) ja Ida-Virumaa. Sealt osaleb Henry Tamman. Tema isa Leino Tamman osales korra esimesel viljelusvõistlusel 2005. aastal.
Korraldajatel on nüüd aega täpsustada andmeid põldude kohta ning ekspertide ja kohtunikega leppida kokku põldude hindamised. Juulikuu jooksul käivad eksperdid põlde vaatamas ning kombainimise ajaks kutsutakse saagi määramiseks kohale kohtunik-konsulent.
Loodame sellel aastal koostöös Eesti Maaülikooli mullateadlastega teha viljelusvõistluse põldudel täpsemaid analüüse taimetoitainete, süsiniku- ja energiabilansi kohta. Lisaks parimatele saakidele hindame tänavu senisest täpsemalt ka saagi kvaliteeti ja tehnoloogia tulukust.
Viljelusvõistluse tulemusi tuuakse jooksvalt välja ajakirjas Maamajandus ning täpsemalt lõpukonverentsil 17. novembril Raplamaal.