2011

Parimad saagid 2011:

• Taliraps 3,6 t/ha – Pae Farmer OÜ (Raplamaa)

• Rüps 2,9 t/ha – Pae Farmer OÜ (Raplamaa)

• Rukis 7,1 t/ha – Savikoti Agro OÜ (Viljandimaa)

• Nisu 7,8 t/ha – Puhja Ettevõtted OÜ (Tartumaa)

 

Parimad kvaliteedinäitajad 2011:

• Kõrgeim õlisisaldus 49,9%, taliraps Visby – Männiku Piim OÜ (Tartumaa)

• Parim proteiin 16,4 ja kleepvalk 39,7, talinisu Ada – Aru Grupp OÜ (Lääne-Virumaa)

• Kõrgeim langemisarv 356, talinisu Skagen – Männiku Piim OÜ (Tartumaa)

• Kõrgeim mahukaal 812, talinisu Ada – Puhja Ettevõtted OÜ (Tartumaa)


2011. AASTA VÕISTLUSE KÄIK

PEETER VIIL

Viljelusvõistluse ekspert

Tänavune viljelusvõistlus on veenvalt näidanud, et Eesti põllumees oskab ka ekstreemsetes oludes tasemel taliteraviljasaake saada. Samas selgub, et tõhustada on vaja agrotehniliste võtete uurimist tootmistingimustes.

Tänavune viljelusvõistlus kuulutati välja kolmes kultuuride kategoorias: talirukis, talinisu (sealhulgas ka suvinisu) ja rapsid (nii tali- kui ka suviraps). Käes on september ja viljelusvõistluse taliteraviljapõldudelt on saagid koristatud. Koristatud on ka taliraps.

On aeg teha kokkuvõtteid, milliseks kujunesid viljelusvõistluse talirukki ja talinisu põldudelt kogutud saagid (tabel 1).

Tabel 1. Viljelusvõistluse põldudelt kogutud saagid

Ettevõte Maakond Esindaja Sort Pind / ha Saak, t/ha
TALIRUKIS
Savikoti Agro OÜ Viljandimaa U. Nurmsalu Agronom 9,0 7,1
Savikoti Agro OÜ Viljandimaa U. Nurmsalu Matador 23,0 7,0
Estonia OÜ Järvamaa H. Härtmann Vambo 46,1 6,2
Voore Farm OÜ Lääne-Virumaa M. Lepp Matador 86,0 5,1
Rein Jurs FIE Tartumaa R. Jurs Recrut 10,6 4,6
TALINISU
Puhja Ettevõtted Tartumaa A. Mets Ada 57,0 7,8
Männiku PAiim OÜ Tartumaa A. Samarüütel Sakagen 13,8 7,6
Koplimäe Agro OÜ Harjumaa A. Pärnamäe Ramiro 12,0 7,4
Nuudi Talu Saaremaa Kaido Kirst Olivin 8,8 6,6
Koplimäe Agro OÜ Harjumaa A. Pärnamäe Olivin 55,7 6,3
Voore Farm OÜ Lääne-Virumaa M. Lepp Olivin 50,0 6,1
Piimastu OÜ Põlvamaa T. Tobreluts Ramiro 18,0 6,1
Aru Põllumajanduse OÜ Lääne-Virumaa A. Lindam Ada 52,0 5,9
Metstaguse Agro OÜ Järvamaa T. Kallakmaa Olivin 80,0 4,9

Saagikus sõltub talvitumisest

2010. aasta hilissügisel, enne talve tulekut, olid Eestis taliviljapõllud tunduvalt paremas seisus kui aasta varem. Lehestik oli hästi välja arenenud ja nende toitainetesisaldus kõrgem kui aasta varem talvituma läinud taliteraviljadel. See andis lootust heale 2011. aasta saagile.Kuid ilmastik tahtis teisiti. Lumi tuli sügisel külmumata pinnasele. Seda sadas üha juurde. Põlde kattis peaaegu kõikjal 50 cm ja kohati veelgi tüsedam lumekiht, mis ei lasknud ka käredate talvekülmade ajal mullal külmuda.Kogu talve püsis paksu lumekihi all nullilähedane temperatuur. See ei olnud taliteraviljataimedele hea. Taimede elutegevus ei seiskunud, vaid kulges aeglaselt edasi.Paksu lumekihi all hingasid taimed tavapärasest intensiivsemalt ja kulutasid lehtedesse varutud toitaineid samuti väga intensiivselt. Mõõtmised, mida paljudes Eesti piirkondades igakuuliselt läbi viidi, näitasid, et lehestiku toitainetesisaldus vähenes oluliselt kiiremas tempos kui aasta tagasi.

Veebruaris läbiviidud mõõtmistel oli taimede seis veel küllalt hea, kuid märtsis märksa kehvem. Vaatlused näitasid, et paljude taliviljade (eriti nende, mis läksid sügisel lume alla võimsa lehestikuga) lehtedes oli toitaineid väga vähe või olid nad täielikult hukkunud, kuid võrsesõlm oli terve. Mõnedel taimedel (peamiselt talinisudel) olid hakanud kasvama uued lehed.

Pärast lume sulamist nägid taliteraviljapõllud välja väga nadid. Põllumeestel tuli pead murda, mida taoliste põldudega ette võtta – kas jätta või üles harida. Eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel läbiviidud uurimustel oli üheks ülesharimise kriteeriumiks ellujäänud taimede arv põllul. Kui neid oli alla 200 ühel ruutmeetril, siis erilist saagilootust nendelt põldudelt polnud. Seega tuli need üles harida ja uuesti külvata.

Taliteraviljade võistluspõldude agrotehnikast saab ülevaate tabelitest 2 ja 3.

Tabel 2. Talirukki agrotehnika

Esindaja Eelvili Orgaaniline

väetis

Mulla-

harimine

Külvi-

aeg

Kevadine

väetamine

Taimik

tk/m2

Prod.

võrseid

tk/m2

U. Nurmsalu suviraps ei pindmine 25.08 jah 192 589
U. Nurmsalu suviraps ei pindmine 25.08 jah 177 398
H. Märtmann põldhein jah kündmine sept I dek. ei 289 462
M. Lepp põldhein jah pindmine sept I dek. ei 235 235
R. Jurs suvinisu ei pindmine sept I dek. jah 263 474

 

Tabel 3. Talinisu agrotehnika

Esindaja Eelvili Orgaaniline

väetis

Mulla-

harimine

Külvi-

aeg

Kevadine

väetamine

Taimik

tk/m2

Prod.

võrseid

tk/m2

A. Mets suviraps ei kündmine 17-18.09 jah 369 522
A. Samarüütel taliraps ei pindmine 14.09 ei 161 428
A. Pärnamäe ristik ei kündmine 29.08 ei 267 469
K. Kirst raps vedelsõnnik pindmine sept I dek. jah 112 362
A. Pärnamäe taliraps ei pindmine 26.08 ei 288 449
M. Lepp suviraps vedelsõnnik pindmine 03-04.09 jah 92 316
T. Tobreluts hernes ei sept I dek. jah 116 454
A. Lindam suviraps ei pindmine sept I dek. jah 216 459
T. Kallakmaa põldhein jah kündmine sept I dek. jah 188 358

Nendest andmetest selgub, et talirukist kasvatati kas suvirapsi või siis põldheina järel. Ühel põllul ka suvinisu järel. Kuuel põllul kasvatati talinisu rapsi järel, kahel põllul ristiku või põldheina järel ning ühe talinisu põllu eelviljaks oli hernes.

Adraga harimise foonil kasvatati talivilju neljal põllul, pindmise mullaharimise foonil üheksal põllul, otsekülvil ühel põllul. Esimesed taliviljakülvid tehti augusti viimasel viispäevakul. Enamus külve aga septembri esimesel dekaadil. Orgaanilist väetist said vähem kui pooled taliteravilja põllud, kasutati nii tahe- kui ka vedelsõnnikut.

Taliteraviljade külvid jäid hõredaks. Keskmiselt oli talirukki võistluspõldudel 462 produktiivsest võrset ja talinisu võistluspõllul 424 produktiivvõrset ruutmeetril.

Väetamine ja taimekaitse

Põhiväetised anti taliteraviljadele sügisel. Kevadise pealtväetamisega alustati esimesel võimalusel. Kasutati ammooniumnitraati. Väetis segati enamikel põldudel (üheksal põllul neljateistkümnest) mulda äketega. Kolm-neli nädalat hiljem väetati teistkordselt lämmastikväävelväetisega.

Taimekaitset (nii haiguste kui ka umbrohtude tõrjet) tehti kõikidel taliteraviljapõldudel. Preparaatide valik oli väga erinev. Mitmed põllumehed pidasid vajalikuks taimekaitsetöödel paagisegusse lisada ka leheväetisi. Leiti, et nende lisamine aitab taimi stressiseisundist kiiremini välja tuua. Võte on suhteliselt uus ja minu arvates väärib kasutamist.

Tänavuse aasta viljelusvõistluse põldude saagid jäid küll alla varasemate aastate tippsaakidele (talirukki puhul tonni ja talinisu puhul kahe tonni võrra), kuid elu näitas, et meie põllumees oskab ka ekstreemsetes ilmastikuoludes suuri saake kasvatada.

Kõige keerukamad olid käesoleval aastal ilmastikuolud Lääne-Virumaal. Paks lumikate mõjus nii, et taliteraviljapõllud jäid poole hõredamaks kui tavaliselt. Teiseks tuli seal kandis ka vegetatsiooniperioodil tavapärasest vähem sademeid. Samal ajal oli kõrge õhutemperatuur. Mullapinna temperatuur tõusis mõnel perioodil 45–48 kraadini ning taimede veevajadus oli suur. Päeval taimede kasv seiskus, aga õnneks olid ööd jahedad. See võimaldas taimedel mõnevõrra taastuda. Niisugustes oludes kõrgeid saake teadagi ei kasvata. Seetõttu pidid mõned viljelusvõistluse katkestama.

Taliteraviljade kasvatamistehnoloogias on tõusnud päevakorrale nende talvekindluse tõstmine. Huvitavaid tulemusi andis taliteraviljade lehestiku kaitse keemiliste preparaatidega. Viljelusvõistluse põldudel on sellealast kogemust OÜ-l Koplimäe Agro.

Tootmistehnoloogilistes katsetes sai võrreldud preparaadi Prosaro pritsimise mõju talinisu ‘Olivin’ ja ‘Ramiro’ saagile. Preparaadiga sai pritsitud oktoobris, norm 0,26 l/ha. Pritsitud alal säilis kevadeks taimede lehestik peaaegu 80% ja pritsimata alal oli lehestikust säilinud vaid 10–15%.

Saagid kujunesid järgmiseks: sort ‘Olivin’ – pritsimata 4,2 t/ha ja pritsitud 7,7 t/ha ning sort ‘Ramiro’ – pritsimata 3,9 t/ha ja pritsitud 6,2 t/ha.

Põllumeest huvitab kindlasti ka see, kuidas mõjutas erineva paksusega lumikate taliteraviljade saaki. Talviste vaatluste käigus sai välja valitud erineva lumikatte paksusega vaatlusalad. Selleks said ühel ja samal põllul kaks ala. Üks, kus lumekihi paksus oli läbi talve 50 cm ning teine ala, kus selle paksus ei ületanud 25 cm. Viimane on küllalt lähedane meie tavalisele talvele.

Esimese variandis oli muld kogu talve sula, teises variandis külmus see aga 12–15 cm sügavuselt. Siin oli taimede elutegevus praktiliselt seiskunud, paksu lumikatte all aga kulges elutegevus edasi. Pärast lume sulamist oli paksu lumikatte variandis taimede lehestik praktiliselt hävinud, aga võrsesõlm elus. Poole õhema lumikatte all oli lehestik terve.

Talinisu ‘Olivin’ saagid kujunesid N180 foonil järgmiseks: paksu lumikattega variandis 6,3 t/ha ja õhukese lumikattega variandis 10,9 t/ha.

Huvitavaks võib pidada ka eksperimenti, kus jaanuaris sai 35 cm paksune lumikate talitritiku põllult eemaldatud, et lasta mullal külmuda. Pärast mõnepäevast lumeta olekut muld külmus 10–15 cm sügavuselt. Seejärel kattis lumi selle põlluosa uuesti. Taoline võtte mõjul suurenes tritikale saak 1,1 t/ha ehk 19,6%.

Vaata ettekandeid: