{"id":692,"date":"2017-08-02T13:51:05","date_gmt":"2017-08-02T10:51:05","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee\/?p=692"},"modified":"2017-08-02T14:23:17","modified_gmt":"2017-08-02T11:23:17","slug":"taliodra-kasvatajad-on-nutikad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/2017\/08\/02\/taliodra-kasvatajad-on-nutikad\/","title":{"rendered":"Taliodra kasvatajad on nutikad"},"content":{"rendered":"
\"Viljelusv\u00f5istlus<\/a>
Foto: Lii Sammler<\/span><\/figcaption><\/figure>\n

T\u00e4navusel Viljelusv\u00f5istlusel osaleb kuus taliodra p\u00f5ldu. Neli neist asuvad L\u00f5una-Eestis ja kaks P\u00f5hja-Eestis. T\u00e4navune lemmiksort on KWS ‘Tenor’, ent k\u00fclvatud on ka ‘Meridiani’, millega kahe aasta eest saavutati saagirekord.<\/p>\n

Kui talvel 2015-16 h\u00e4vis enamik taliodra p\u00f5lde, siis t\u00e4navune leebe talv, vastupidi, hoidis k\u00f5ik alles.<\/p>\n

\n

L\u00f5una-Eestis n\u00e4htu alusel v\u00f5ib \u00f6elda, et taliodra p\u00f5llud on ilusad, aga koristamiseni l\u00e4heb veel aega. See on \u00fchelt poolt tingitud ilmastikust, mis on jahe ja niiske, teisalt aga ka kasutatud v\u00e4etistest ja taimekaitsevahenditest.<\/p>\n<\/div>\n

Kui p\u00f5llule on piisavalt s\u00fc\u00fca antud, siis kasvab ta hoogsalt ega rutta terade valmis saamisega, n\u00e4lginud p\u00f5llu puhul aga l\u00f5peb kasv kiiresti.<\/p>\n

Viljakasvatajad teavad, et talioder ei vaja sama palju l\u00e4mmastikku kui nisu ning seda ongi kasutatud enamasti madalama normiga, 120-140 kg\/ha. Samas k\u00fclvatakse talioder v\u00f5imaluse korral p\u00f5dherne j\u00e4rel, mis tagab teatud l\u00e4mmastiku olemasolu mullas juba enne k\u00fclvi.<\/p>\n

Taliodra eelis on see, et seda saab k\u00fcvata madalama k\u00fclvisenormiga, sest ta on hea v\u00f5rsuja. V\u00f5istlusp\u00f5ldudel on norm 200 seemne ringis ruutmeetri kohta. Ka k\u00fclviaeg ei pea just k\u00f5ige varasem olema.
\nTalirapsi ja -nisu saab enne \u00e4ra k\u00fclvata, taliodra k\u00fclviajaks on v\u00e4ga sobiv septembri algus.<\/p>\n

Vastavalt sellele, kui tugev on l\u00e4mmastiku foon, on kasutatud ka k\u00f5rretugevdajat. Varem seda odrale \u00fcldse ei tehtud, kuid kui taimik on tihe ja v\u00f5imas, siis osutub see vajalikuks. Nimelt on tihe ja rammus odrap\u00f5ld kerge lamanduma, kui tuult, vihma v\u00f5i rahet saab. \u00dcle Eestimaa on t\u00e4navu n\u00e4ha palju lamandunud odrap\u00f5lde. Selle ennetamiseks ongi k\u00f5rretugevdaja oma kohal.<\/p>\n

\n
Talioder on tavaliselt t\u00e4nu varasemale koristusajale \u2013 mullu oli see juulis juba k\u00e4es, t\u00e4navu j\u00e4\u00e4b augusti \u2013 heaks eelviljaks talikultuuridele ja see tema \u00fcks peamine kasvatamisp\u00f5hjus ongi.<\/div>\n<\/div>\n
\n
<\/div>\n
<\/div>\n

\nTaliodraga v\u00f5istlevad<\/strong><\/div>\n
\n
    \n
  • Aare Raudla, Aru PM O\u00dc, L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, KWS ‘Tenor’<\/strong><\/li>\n
  • Erik Paalman, Paali Seemnekeskus, P\u00f5lvamaa, KWS ‘Tenor’<\/strong><\/li>\n
  • Eva Tuusis, S\u00e4nna P\u00f5llumees O\u00dc, P\u00f5lvamaa, KWS ‘Meridian’<\/strong><\/li>\n
  • Kristjan M\u00f6lder, Lange-Vahe talu, Tartumaa, KWS ‘Tenor’<\/strong><\/li>\n
  • Meelis Kokkmaa, Grain Trans O\u00dc, P\u00f5lvamaa, KWS ‘Tenor’<\/strong><\/li>\n
  • Silver Haugas, Koplim\u00e4e Agro O\u00dc, Harjumaa, KWS ‘Meridian’<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n
    \n