{"id":525,"date":"2016-10-17T23:15:52","date_gmt":"2016-10-17T20:15:52","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee\/?p=525"},"modified":"2016-10-19T19:11:42","modified_gmt":"2016-10-19T16:11:42","slug":"viljelusvoistlus-2016-parimad-pollud-suurimad-saagid-targemad-pollumehed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/2016\/10\/17\/viljelusvoistlus-2016-parimad-pollud-suurimad-saagid-targemad-pollumehed\/","title":{"rendered":"Viljelusv\u00f5istlus 2016 &#8211; parimad p\u00f5llud, suurimad saagid, targemad p\u00f5llumehed"},"content":{"rendered":"<p class=\"article-lead\"><strong>T\u00e4navu on Viljelusv\u00f5istlusel osalemas 42 p\u00f5ldu. Lisaks rapsile, nisule, odrale ja rukkile, on uue kultuurina lisandunud hernes.<\/strong><\/p>\n<p>V\u00f5rreldes eelnevate aastatega kujunes Viljelusv\u00f5istlus 2016 l\u00e4bi aastate k\u00f5ige erinevamates Eesti piirkondades toimuvaks. Nimelt on haaratud seekord v\u00f5istlusega samal aastal k\u00f5ik Eesti kaugemad nurgad: Kirde-Eestis Maidlas Henry Tammann, Kagu-Eestis R\u00e4pina kandis Argo Must ja Erki Oidermaa, Edela-Eestis H\u00e4\u00e4demeestel Mihkel Vainula ja Loode-Eestis Hiiumaal Toomas Remmelkoor.<\/p>\n<p>Kui traditsiooniliselt peetakse parimaks viljakasvatuspiirkonnaks Kesk-Eestit, siis k\u00e4ies v\u00f5istlusp\u00f5lde vaatamas, j\u00e4i mulje, et ka nendel &#8220;\u00e4\u00e4realadel&#8221; on v\u00f5imalik v\u00e4ga heal tasemel taimekasvatusega tegeleda, sest sealsed p\u00f5llud ei j\u00e4\u00e4 millegagi alla parema mullastikuga piirkondadele.<\/p>\n<p><strong>Vanad taastulijad ja noorem p\u00f5lvkond<\/strong>. Huvitav on ka see, et v\u00f5istlusele tulid v\u00e4lja sellised osalejad, kes mitmeid aastaid tagasi proovisid ja on n\u00fc\u00fcd tagasi, kas noorema p\u00f5lvkonnaga v\u00f5i ise. N\u00e4iteks Leino Tammann osales viljelusv\u00f5istlusel 2005. aastal talinisuga. Siiani on meeles tema h\u00f5redav\u00f5itu, kuid v\u00e4ga suurte peadega nisu. N\u00fc\u00fcd on v\u00f5istlusel tema poeg Henry Tammann talirapsiga. Vaadates lisaks Tammannite talirukist v\u00f5ib \u00f6elda, et ka see oleks v\u00f5istlusel \u00fcks parimate hulka kuuluvatest olnud.<\/p>\n<p>Arne Ojasalu Valtu Talust osales samuti aastal 2005. N\u00fc\u00fcd on ta osalemas talirukkiga koos noore kolleegiga Raido Laes. Ilus talirukki p\u00f5ld Rapla ja Kehtna vahel suure tee \u00e4\u00e4res j\u00e4i silma juba s\u00fcgisel. Mehed tunnistasid, et midagi erilist sellel p\u00f5llul ei teinud, kuid j\u00e4rgmiseks aastaks lubasid rajada h\u00fcbriidsordiga v\u00f5istlusp\u00f5llu.<\/p>\n<p>Koidula Liis Torma PO\u00dcst on osalenud varasemalt aastatel 2007 ja 2009. Sellel aastal oli tal aga kevadel \u00fcks ilusamaid talinisu p\u00f5ldusid. Paljud kurtsid maikuu p\u00f5ua kahjustust, siis sealne p\u00f5ld oli oskusliku eelvilja ja agrotehnika valikuga h\u00e4sti niiskuse puudusele vastu pidanud.<\/p>\n<p><strong>Kogemus loeb.<\/strong> Osad agronoomid nagu T\u00f5nis Riisk, Heiki Aren ja Villu K\u00e4rmas ning varasematest osalejatest ka Urmas Uustalu on v\u00f5istelnud mitmete erinevate ettev\u00f5tete p\u00f5ldudega. Ikka ja j\u00e4lle edukalt, mis n\u00e4itab seda, et taimekasvataja oskused ja kogemused on v\u00e4ga olulised. Tingimused ja kasvukohad m\u00e4\u00e4ravad v\u00e4ga palju, kuid tasemel mehed oskavad h\u00e4sti esineda ka erinevates oludes.<\/p>\n<p><strong>Esmakordselt osalejaid on mitmeid<\/strong>. Eriti hea meel oli noorte, esimesi aastaid ametis olnud v\u00f5istlejte \u00fcle nagu Erik Paalman, Liis K\u00f6\u00f6rna, Martin Salu jt. Nende p\u00f5llud ei j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ljan\u00e4gemiselt sugugi alla vanemate kolleegide tasemele.<\/p>\n<p><strong>Taimekaitse k\u00f5rgel tasemel<\/strong>. Kui teha \u00fcldistusi viljelusv\u00f5istluse p\u00f5ldude agrotehnika suhtes, siis saab \u00f6elda, et \u00fcks tugevaim osa on taimekaitse. Veidi v\u00e4hem tasakaalus on taimede toitumine. Erinevatel taimekaitsefirmadel on Eestis tugev esindatus ning k\u00f5igil p\u00f5ldudel oli n\u00e4ha, et taimekaitse tase oli k\u00f5rgel tasemel. N\u00e4iteks fungitsiide kasutati kaks ja paljudel nisudel ka kolm korda. Samas v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da taimel puudu toiteelemente ning kolmekordne fungitsiid ei anna efekti, kui seda ei toeta t\u00e4iendav v\u00e4etamine.<\/p>\n<p>\u00dcldistatult v\u00f5ib \u00f6elda taoliselt, et kuni 3 t\/ha terasaaki saab ka ilma fungitsiidita. Saagitaseme 4-5 t\/ha saamiseks peab kasutama 100-120 kg\/ha l\u00e4mmastiku ja v\u00e4hemalt 1 kordse fungitsiidiga. 6-8 t\/ha saagi saamiseks peaks kasutama ka 2 kordset fungitsiidi, kuid siis peab ka N tase olema 150-200 kg\/ha. Kolmandat fungitsiidi pole \u00fcldjuhul otstarbekas kasutada kui planeeritav saagitase j\u00e4\u00e4b alla 8 t\/ha ehk taimel kasutada olev l\u00e4mmastik on alla 200 kg\/ha, seda siis nii orgaaanilise v\u00e4etise, mineraalsev\u00e4etise ja eelkultuuri j\u00e4relm\u00f5juna. Loomulikult peavad siis ka teised makro- ja mikroelemendid vastavalt tasakaalustatult taimede toitumisele k\u00e4ttesaadavad olema.<br \/>\nEnamus viljelusv\u00f5istluse p\u00f5ldudel kasutati mitmetel kordadel koos taimekaitset\u00f6\u00f6dega lehtede kaudu t\u00e4iendv\u00e4etamist mikroelementide segudega ja biostimulaatoritega.<\/p>\n<p>Taimede mittetasakaalustatud toitumisele andsid ebasoodsa aluse juba eelmise aasta suured rekordsaagid. Nende tulemusel anti mulda suured p\u00f5hukogused, mis lagunemisel kasutasid \u00e4ra suure hulga l\u00e4mmastikust. Tekkis l\u00e4mmastikupuudus juba s\u00fcgisel, eelk\u00f5ige nendel, kes ei kasutanud p\u00f5hu lagundamiseks lisal\u00e4mmastiku. Lisaks oli taliviljade k\u00fclvij\u00e4rgne periood p\u00f5uane ning mitmel pool j\u00e4id seemed, eriti peened rapsiseemned p\u00f5hu sees idanenemisel kuiva k\u00e4tte.<\/p>\n<p><strong>Uus kultuur.<\/strong>\u00a0Kultuuridest on v\u00f5istlusel esimest korda p\u00f5ldhernes. P\u00f5llud on v\u00e4ga ilusad ja loodame, et ka kombainitud numbrid tulevad k\u00f5rged. Huvitav on n\u00e4ha, kas v\u00e4ikeste kulutustega p\u00f5ldhernes suudab tulukuselt \u00fcletada juba aastaid eesotsas olnud talirapsi p\u00f5ldusid? J\u00e4rgmisel aastal ootame v\u00f5istlema ka p\u00f5ldoa p\u00f5lde.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes peab \u00fctlema, et rekordsaake sellel aastal arvatavasti ei \u00fcletata. P\u00f5llud on k\u00fcll ilusad, kuid maikuu sademete puudus ja kuumus j\u00e4tsid saagikuse arvatavasti 1-2 t\/ha eelmisele aasta tulemustest madalamaks. Kuna aga sellel aastal p\u00fc\u00fcame enam hinnata lisaks saagikusele ka kvaliteeti ja tulukust, siis tulemused tulevad kindlasti huvitavad ja \u00f5petlikud.<\/p>\n<p>Margus Ameerikas<br \/>\narendusdirektor<br \/>\nBaltic Agro AS<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4navu on Viljelusv\u00f5istlusel osalemas 42 p\u00f5ldu. Lisaks rapsile, nisule, odrale ja rukkile, on uue kultuurina lisandunud hernes. V\u00f5rreldes eelnevate aastatega kujunes Viljelusv\u00f5istlus 2016 l\u00e4bi aastate k\u00f5ige erinevamates Eesti piirkondades toimuvaks. Nimelt on haaratud seekord v\u00f5istlusega samal aastal k\u00f5ik Eesti kaugemad nurgad: Kirde-Eestis Maidlas Henry Tammann, Kagu-Eestis R\u00e4pina kandis Argo Must ja Erki Oidermaa, Edela-Eestis H\u00e4\u00e4demeestel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"two_page_speed":[],"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-525","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/525","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=525"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/525\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":538,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/525\/revisions\/538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=525"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=525"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=525"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}