{"id":521,"date":"2016-10-17T23:13:34","date_gmt":"2016-10-17T20:13:34","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee\/?p=521"},"modified":"2016-10-19T19:07:20","modified_gmt":"2016-10-19T16:07:20","slug":"mere-aares-tuleb-teisiti-vilja-kasvatada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/2016\/10\/17\/mere-aares-tuleb-teisiti-vilja-kasvatada\/","title":{"rendered":"Mere \u00e4\u00e4res tuleb teisiti vilja kasvatada"},"content":{"rendered":"

Hernekasvatus on Eestis kahe viimase aastaga plahvatuslikult suurenenud. Seet\u00f5ttu olid t\u00e4navu viljelusv\u00f5istlusel ka hernep\u00f5llud. Esimene hernerekord p\u00fcstitati mere \u00e4\u00e4res Kablis.<\/p>\n

\n

Kuigi t\u00e4navune kehv vilja-aasta andis pikalt p\u00f5hjust oletada, et rekordsaake ei tule, l\u00e4ks teisiti. Uue rukkirekordi p\u00fcstitas Savikoti Agro<\/a> agronoom Tuuli Vaarak<\/a> rukkisordiga \u2018Brasetto\u2019, saades saagiks 10,4 tonni hektari kohta. Viljelusv\u00f5istluse ajaloo esimese hernerekordi tegi aga Kabli viljakasvataja Mihkel Vainula tulemusega 6,6 tonni teri hektarilt. Hernesort oli \u2018Astronaute\u2019.<\/p>\n

Uus rekord, uus kultuur, uus piirkond ja uus mees \u2013 k\u00f5ik need m\u00e4rks\u00f5nad kehtivad Mihkel Vainula kohta.<\/p>\n

\n
Mul oli madal hernes, aga herne puhul pole ilu t\u00e4htis \u2013 ega ilu saaki anna.<\/div>\n
Mihkel Vainula<\/div>\n<\/div>\n

\u00dcks p\u00e4ev hernekoristuseks<\/h3>\n

Kevadel kutsusid viljelusv\u00f5istluse korraldajad p\u00f5llumehi v\u00f5istlema k\u00f5ikide kultuuridega, sealhulgas oa ja hernega. Reegel oli, et v\u00f5istlusse v\u00f5etakse k\u00f5ik viljad, mida on pakutud v\u00e4hemalt kolm p\u00f5ldu.<\/p>\n

Oa v\u00f5istlusest asja ei saanud, sest oli ainult \u00fcks julge pakkuja. Hernega astus v\u00f5istlustulle aga tervelt viis kasvatajat. Parima saagi sai O\u00dc Helgi ja Pojad esindaja Mihkel Vainula \u2013 Tihemetsa haridusega isem\u00f5tlejast p\u00f5llumees, kes kasvatab seemnevilja. Hernest on ta kasvatanud palju aastaid ja t\u00e4navugi on seda maas 150 hektaril. Viljelusv\u00f5istlusele tuli mees esimest korda.<\/p>\n

\u201cMul oli madal hernes<\/a>, aga herne puhul pole ilu t\u00e4htis \u2013 ega ilu saaki anna,\u201d \u00fctleb Vainula. Tema tarkus on see, et herne puhul on oluline stabiilsus: \u00fchtlane taimik ja 10\u201312 kauna iga taime k\u00fcljes annab k\u00f5ige parema tulemuse.<\/p>\n

Teine oluline asi on \u00f5igeaegne koristus. \u201c\u00dcks viga, mis hernega tehakse, on see, et vaadatakse \u2013 t\u00e4na on ilus ilm, v\u00f5tame nisu ja l\u00fckkame hernekoristuse edasi, sest v\u00e4ga sageli langeb herne ja talinisu koristusaeg kokku,\u201d r\u00e4\u00e4gib Vainula. \u201cTegelikult tuleb hernes \u00e4ra v\u00f5tta siis, kui ta on valmis! Muidu, eriti kui kuivad p\u00e4evad vahelduvad vihmastega, ta lamandub. Kui hiljaks j\u00e4\u00e4da, ei saa teda enam k\u00e4tte, vikat ei l\u00f5ika l\u00e4bi.\u201d<\/p>\n

Ka oma herne koristas ta \u00f5igel p\u00e4eval. T\u00e4navu oli selleks 10. august. \u201cSiis hakkas just vihmaperiood peale,\u201d meenutab viljakasvataja. \u201cSee oli \u00fcks kuiv p\u00e4ev vihmade vahel. J\u00e4rgmine p\u00e4ev tuli j\u00e4lle vihma ja siis oli hernekoristuse aeg otsas.\u201d<\/p>\n

Kuigi hernekasvatus on tal pea igal aastal sujunud \u00e4pardusteta, ei pea ta end selles osas veel eksperdiks.<\/p>\n

\u201cHerne kohta oleks vaja palju rohkem infot,\u201d tunnistab mees. \u201cHernekasvatajaid on v\u00e4he ja n\u00f5u pole kelleltki saada. Eriti t\u00e4htis oleks teada, kuidas v\u00f5imalikult k\u00f5rget kvaliteeti hoida.\u201d Et seeme maksimaalselt kvaliteetne oleks, on Mihkel Vainulal plaanis j\u00e4rgmine investeering \u2013 tipptehnoloogiaga t\u00f6\u00f6tav sorteer, mis eraldaks nii vale kujuga, poolikud kui vale v\u00e4rvi herned. \u201cSee on kallis ja v\u00e4ikese j\u00f5udlusega, aga vajalik,\u201d \u00fctleb ta.<\/p>\n

Mere\u00e4\u00e4rne p\u00f5llumees saab hernekasvatusele p\u00fchenduda seet\u00f5ttu, et talivilja ta eriti ei kasvata. H\u00e4\u00e4demeeste kandi p\u00f5ldudel, m\u00f5ni kilomeeter merest, saab tema s\u00f5nul paremini kasvatada suvivilja ja rukist.<\/p>\n

\u201cMeri hoiab soojust ja taimel pole enne tugeva k\u00fclma tulekut v\u00f5imalik karastuda. Seet\u00f5ttu v\u00f5tab k\u00fclm siin talivilja \u00e4ra,\u201d selgitab p\u00f5llumees. \u201cJa \u00fcsna sageli meil ei ole ka lund.\u201d<\/p>\n

Nii kasvatabki ta suvinisu ja -rapsi, hernest ja uba, varajast otra, toidu- ning s\u00f6\u00f6dakaera.<\/p>\n

H\u00e4\u00e4demeeste kandi p\u00f5llud on Vainula selgitusel merep\u00f5hi, kust meri viimasena taganes. Mullad on seal \u00f5hukesed, huumuskihti vast 15 sentimeetrit. Ja samas on p\u00f5llud t\u00e4is suuri kive. Vainula on neid sadade kantmeetrite kaupa p\u00f5llust kopaga v\u00e4lja kaevanud ja oma ettev\u00f5tte s\u00fcdameks oleva Kabli restaureeritud kuivati juurde hunnikutesse vedanud. \u201cIgal aastal korjan 500 tonni kive,\u201d on mees rehkendanud.<\/p>\n

<\/div>\n

Mihkel Vainula on oma mere\u00e4\u00e4rsetelt p\u00f5ldudelt v\u00e4lja kaevanud tuhandeid tonne kivirahne.
\n<\/span>Foto: Lii Sammler<\/span><\/span><\/a><\/p>\n

T\u00f5si, osa kivihunnikuid, mis siiani veel p\u00f5llumaa sees, peavad n\u00fc\u00fcd sinna paika j\u00e4\u00e4ma \u2013 praegune Euroopa p\u00f5llumajanduspoliitika k\u00e4sitleb neid nn rohestamise n\u00f5udest l\u00e4htuvalt \u00f6koaladena. Et lindude, liblikate ja kimalaste (kelle kasutada on loomulikult ka sealtkandi arvukad rannaniidud ja merd ning Tallinna\u2013P\u00e4rnu trassi \u00e4\u00e4ristavad metsad) populatsioon ikka s\u00e4iliks.<\/p>\n

Et huumuskihti kasvatada, on Vainula leidnud t\u00e4iesti oma tee. Nimelt kasvatab ta mesikat. Esimesel aastal varase odra allak\u00fclvina, teisel p\u00f5hikultuurina. Teisel suvel kombainib ta mesika \u00e4ra. Osa seemet s\u00e4ilitatakse oma tarbeks, teine osa l\u00e4heb koos kuivatiprahiga katla k\u00fctteks. \u00d5li kasutab ta vaid selleks, et temperatuur stabiilsena hoida. P\u00e4rast seemnekoristust k\u00fcnnab j\u00e4\u00e4gid sisse ja nii saab muld teatud koguse (haljas)v\u00e4etist juba k\u00e4tte.<\/p>\n

\u201cMesika juur l\u00e4heb poolteise meetri s\u00fcgavusse mulda ja toob sealt vajalikud ained mulla \u00fclemisse kihti tagasi,\u201d toob mees v\u00e4lja mesika veel \u00fche eelise.<\/p>\n

Teenuse eest sauna\u00f5lled<\/strong><\/h3>\n

\u201cEma on meie pere ainus agronoom,\u201d p\u00f5hjendab Mihkel Vainula, miks ta nimetas ettev\u00f5tte O\u00dcks Helgi ja Pojad. Helgi teine poeg on Jaanus. Tema ja \u00f5emehega koos vilja kasvatataksegi.<\/p>\n

Nii masinad, maad kui kuivati on soetatud ajapikku, kahek\u00fcmne aasta jooksul. Ja just niisuguses j\u00e4rjekorras.<\/p>\n

Masinad osteti laenuga selleks, et hakata teenust tegema. \u201cSauna\u00f5lled sain selle raha eest k\u00e4tte, mis teenustest tuli,\u201d ei pea mees seda tagasi vaadates heaks \u00e4riks. Majanduskriisi ajal kukkusid teenused \u00e4ra ja maad j\u00e4id s\u00f6\u00f6ti. Neid s\u00f6\u00f6tis maid hakkas pere siis \u00fcles ostma. Nii on n\u00fc\u00fcdseks laienetud 750 hektarini ja rohkem Mihkel Vainula ei taha ka \u2013 siis ei k\u00e4iks j\u00f5ud enam \u00fcle.<\/p>\n

Seda enam et ta tahab v\u00f5imalikult palju kasvatada seemnevilja. Keskmine kogus on 1700 tonni seemnevilja aastas. Ja kui just seemneks ei l\u00e4he, siis toiduviljaks on ta oma saagi peaaegu alati m\u00fc\u00fca saanud.<\/p>\n

Seemneviljaga tegelemine annab lisaks kasvuperioodile t\u00f6\u00f6d ka pooleks talveks. Vili tuleb korralikult kuivatada, hoolikalt sorteerida ning pakendada. Mullu osteti ka veoauto, et seeme ostjatele ise koju k\u00e4tte s\u00f5idutada. Ka kodumaja on ehitatud sinnasamasse kuivati juurde.<\/p>\n

\u201cMa pole kunagi tahtnud m\u00fc\u00fca pr\u00fcgi, viletsat ja kopitanud vilja,\u201d \u00fctleb Vainula. \u201cNii saabki seemet kasvatada.\u201d<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hernekasvatus on Eestis kahe viimase aastaga plahvatuslikult suurenenud. Seet\u00f5ttu olid t\u00e4navu viljelusv\u00f5istlusel ka hernep\u00f5llud. Esimene hernerekord p\u00fcstitati mere \u00e4\u00e4res Kablis. Kuigi t\u00e4navune kehv vilja-aasta andis pikalt p\u00f5hjust oletada, et rekordsaake ei tule, l\u00e4ks teisiti. Uue rukkirekordi p\u00fcstitas Savikoti Agro agronoom Tuuli Vaarak rukkisordiga \u2018Brasetto\u2019, saades saagiks 10,4 tonni hektari kohta. Viljelusv\u00f5istluse ajaloo esimese hernerekordi tegi […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"two_page_speed":[],"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-521","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/521","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=521"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/521\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":535,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/521\/revisions\/535"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=521"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=521"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=521"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}