{"id":516,"date":"2016-10-17T23:10:28","date_gmt":"2016-10-17T20:10:28","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee\/?p=516"},"modified":"2016-10-19T19:02:27","modified_gmt":"2016-10-19T16:02:27","slug":"inglismaa-vaga-suur-probleem-on-haigused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/2016\/10\/17\/inglismaa-vaga-suur-probleem-on-haigused\/","title":{"rendered":"Inglismaa: v\u00e4ga suur probleem on haigused"},"content":{"rendered":"

Inglismaal<\/a> peetakse viljelusv\u00f5istlust Yield Enhancement Network. Selle m\u00f5te on saada v\u00f5imalikult suur saak, t\u00f5sta esile parimad taimekasvatajad ja jagada kogemusi.<\/p>\n

\n

Mullu oli v\u00f5istlustules k\u00f5ikide Briti saarte peale kokku 63 p\u00f5ldu, neist enamik ehk 56 Inglismaalt.<\/p>\n

Inglismaa viljelusv\u00f5istlus<\/a> k\u00e4ib nii, et spetsiaalse programmi alusel, mis arvestab mullastikku, p\u00e4ikesekiirgust, sademeid jms, arvutatakse v\u00e4lja iga osaleva p\u00f5llu potentsiaalne saak. T\u00e4psustavaid andmeid saab taimede biomassi laborianal\u00fc\u00fcsi abil. Nende arvutuste j\u00e4rgi on Inglismaa suurim nisusaagipotentsiaal 24 tonni hektarilt, ent igal p\u00f5llul on oma potentsiaal. V\u00f5itjad on need, kelle kasvatatud saak j\u00f5uab k\u00f5ige l\u00e4hemale potentsiaalsele.<\/p>\n

\n
Suurem erinevus keskmisest Eesti p\u00f5llust oli see, et fungitsiidide kogus oli suurem: m\u00f5nel mehel oli 4\u20135 t\u00f6\u00f6korda, meil pannakse pigem kaks.<\/div>\n
Tanel T\u00f5rvand<\/div>\n<\/div>\n

N\u00e4iteks nisu v\u00f5itja ja maailmarekordiomaniku Tim Lammymani 16,5tonnine saak moodustas 76% potentsiaalsest, mis tema p\u00f5llul olnuks 21 t\/ha. Keskmiselt saavutatakse 60%. Potentsiaalsele k\u00f5ige l\u00e4hema saagi kasvatas mullu rukkiv\u00f5itja, 81%.<\/p>\n

Inglismaa rekordp\u00f5lde k\u00e4isid vaatamas Eesti rekordimehedTanel T\u00f5rvand<\/a>, Aivar Treiberg<\/a>, Margus Lepp<\/a>, Alar Mutli<\/a> ja Urmas Uustalu.<\/p>\n

Tanel T\u00f5rvand \u00fctles, et temale j\u00e4ttis k\u00f5ige s\u00fcgavama mulje talioder. \u201cSee oli v\u00f5rsunud ja k\u00fcmme ning pluss tonni saaki peal,\u201d s\u00f5nas ta. \u201cNisup\u00f5llud ja oder on v\u00f5imsad ja kuigi v\u00e4etist pandi rohkem kui meil, on see sellise saagitaseme kohta normaalne kogus. Suurem erinevus keskmisest Eesti p\u00f5llust oli see, et fungitsiidide kogus oli suurem: m\u00f5nel mehel oli 4\u20135 t\u00f6\u00f6korda, meil pannakse pigem kaks.\u201d<\/p>\n

<\/div>\n

Eesti rekordiomanikud vaatasid Inglismaa rekordip\u00f5lde.
\n<\/span>Foto: Lii Sammler<\/span><\/span><\/a><\/p>\n

Urmas Uustalu t\u00f5i j\u00e4releproovimist v\u00e4\u00e4rivana esile vedelv\u00e4etise kasutamise. \u201cSeal pannakse seda kohe kevadel ja kasutatakse suurtes kogustes. Taim omastab seda paremini kui graanulit,\u201d selgitas Uustalu. \u201cMina olen seda kasutanud ainult proteiini p\u00e4rast.\u201d Ta lisas, et Eestis kasutatakse juba edukalt ka KAS 32, aga see n\u00f5uab reservuaari, korralikke s\u00e4ilitamis- ning laadimistingimusi, mida tal veel pole.<\/p>\n

Margus Lepp kinnitas Uustalu juttu vedelv\u00e4etiste kohta, lisades sellele ka N-sensori kasutamise. Voore Farmis tehakse samuti neid m\u00f5lemaid ning Lepp \u00fctles, et sai Inglismaal oma valitud suunale kinnitust.<\/p>\n

P\u00f5hikultuurid nisu, oder, raps ja uba<\/strong><\/h3>\n

Inglismaa viljaait on riigi p\u00f5hja- ja kirdeosa. P\u00f5hikultuurid, mida Inglismaa kirdeosas Cambridge\u2019i \u00fcmbruses kasvatatakse, on talinisu, suvinisu, suvioder, talioder, suviuba, taliuba ja taliraps.<\/p>\n

Talinisu keskmine saak on 8\u20139 t\/ha, suvinisul 6\u20137. Tublimates farmides on see ka 12 t\/ha ringis. V\u00f5istlusrekordid on olnud 14\u201316 t\/ha. 8\u20139 tonni piiresse j\u00e4\u00e4vad ka keskmised odrasaagid, kusjuures tali- ja suviodra saagil olulist vahet pole.<\/p>\n

Tavaline k\u00fclvikord on raps-nisu-nisu-suvioder.<\/p>\n

<\/div>\n

Inglismaa vilja iseloomustab v\u00f5imas juurekava.
\n<\/span>Foto: Lii Sammler<\/span><\/span><\/a><\/p>\n

Nisu jaguneb nelja kategooriasse. Esimene on hea kvaliteediga toidunisu, teine pisut kehvema kvaliteediga toidunisu, kolmas pehme nisu, mida eksporditakse Hispaaniasse k\u00fcpsiste valmistamiseks. K\u00f5ige kehvem on neljas kategooria ehk s\u00f6\u00f6danisu ja seda proovitakse mitte kasvatada.<\/p>\n

Traditsiooniliselt on kasvatatud rohkem talivilju \u2013 peale talinisu ka talirapsi, taliotra, taliuba ja talihernest. Taliviljad on valdavalt h\u00fcbriidsordid. Suvivilja on v\u00e4hem ning ka saagid on u 3 tonni madalamad.<\/p>\n

Siiski on viimastel aastatel hakatud kasvatama rohkem suviteravilju. Kuigi kaotatakse saagikuses, on v\u00e4hem muret probleemse umbrohu, rebasesabaga, mis on talvituv umbrohi.<\/p>\n

Koristada p\u00fc\u00fctakse vili v\u00f5imalikult valmilt ja kuivalt, mitte rohkem kui 15protsendilise niiskusesisaldusega.<\/p>\n

Suvivilja k\u00fclv algab 15. m\u00e4rtsi paiku ja koristusaeg on august-september. Talivilju k\u00fclvatakse oktoobris ja koristust alustatakse juuli keskel. Kuna talv on seal pehme, siis k\u00fclm viljadele \u00fcldiselt liiga ei tee. K\u00fcll on seal seet\u00f5ttu rohkem talvituvaid umbrohtusid \u2013 peale rebasesaba ka luste, kastehein, raihein ja tuulekaer; samuti on taimehaigusi.<\/p>\n

Taimekaitset tehakse palju<\/strong><\/h3>\n

Farmerid \u00fctlesid, et rebasesaba pole peaaegu \u00fcldse v\u00f5imalik keemiliselt t\u00f5rjuda, sest see on enamiku herbitsiidide suhtes resistentne. Varem aitas seda t\u00f5rjuda rapsi v\u00f5i liblik\u00f5ieliste kasvatamine, kuid n\u00fc\u00fcd on selle m\u00f5ju v\u00e4henenud. Gl\u00fcfosaadist on k\u00fcll abi, kuid seda pritsitakse \u00fcksnes rebasesaba massilistele laikudele, kus h\u00e4vib siis ka kultuurtaim.<\/p>\n

Kui taliviljadel on see mure eriti suur, siis suviviljadest saab mehaanilise t\u00f5rjega s\u00fcgisel t\u00e4rganud rebasesaba h\u00e4vitada ning kevadel t\u00e4rganu j\u00e4\u00e4b tihedale suviviljale konkurentsis alla.<\/p>\n

Taimehaigustest on suurimad probleemid helelaiksus, fusarioos ja roosted, rapsil ka valgem\u00e4danik, lehet\u00e4idega leviv kollane k\u00e4\u00e4busviirushaigus jms.<\/p>\n

<\/div>\n

Eesti tippviljelejaid h\u00e4mmastas see, et Inglismaal kasutatakse oluliselt rohkem p\u00f5llukeemiat kui meil.
\n<\/span>Foto: Lii Sammler<\/span><\/span><\/a><\/p>\n

Inglismaal tehakse teraviljade haigust\u00f5rjet suuremate saakide korral 4\u20135 korda. Sellega alustatakse juba s\u00fcgisel p\u00e4rast k\u00fclvi. \u00dcks farmeritest Mark Means \u00fctles, et tema kaitseb pritsimisega iga lehte kuni viienda leheni. Kasutatakse ka kasvuregulaatorit \u2013 nisul kaks korda, odral korra.<\/p>\n

T\u00e4navune kasvuperiood on olnud vilja valmimiseks ebasoodus \u2013 algul kuiv ja k\u00fclm, alates juunist aga vihmane ja k\u00fclm. Kui tavaliselt saavad k\u00fclastatud piirkonnad \u2013 Cambridge, Bedford- shire ja Norfolk \u2013 550 mm sademeid aastas, siis t\u00e4navu tuli paari kuuga maha 400.<\/p>\n

V\u00e4etistega kokku ei hoita<\/strong><\/h3>\n

Nisule pannakse kohe kasvu alguses kaaliumi 40 kg\/ha ja l\u00e4mmastikku kolme-nelja v\u00e4etamiskorraga kokku 270\u2013300 kilo \u00fcmber. Olime ka farmis, kus pandi N 400 kg\/ha ja v\u00e4\u00e4vlit veel 120 kg lisaks. K\u00f5ik p\u00f5llumehed kasutasid paagisegudes lehev\u00e4etisi.<\/p>\n

Inglismaal v\u00f5ib v\u00e4etada vastavalt saagi suurusele. K\u00f5rgeid l\u00e4mmastikunorme ametnikud ei poolda, kuid kui talu keskmised saagid on nii k\u00f5rged, et viivad mullast toitained v\u00e4lja, lubatakse ka suuremaid norme.<\/p>\n

Talih\u00fcbriidodrale pannakse l\u00e4mmastikku 140\u2013200 kg\/ha, sellest osa digestaadi v\u00f5i kompostiga.<\/p>\n

Kuna Inglismaal on piirkonnad rohkem spetsialiseerunud kui meil, siis l\u00e4ga kasutatakse v\u00e4he. K\u00fcll saab kasutada biogaasijaamade digestaati. See laotatakse p\u00f5llule paisklaoturi v\u00f5i lohisvoolikutega, ader v\u00f5i randaal l\u00e4heb kohe j\u00e4rele ja segab selle mullaga.<\/p>\n

Mulla viljakust proovitakse t\u00f5sta ka vahekultuuride kasvatamisega. P\u00e4rast koristust k\u00fclvatakse maha vahekultuuride segud, mis sisaldavad n\u00e4iteks hernest, lina ja k\u00f5rrelisi. Segusse \u00fcritatakse valida erineva juurekavaga taimi, et mulla struktuuri ja toitaine sisaldust v\u00f5imalikult palju parandada. Enne uut k\u00fclvi t\u00f5mmatakse see mulla sisse kas adra, kultivaatori v\u00f5i randaaliga. Mulda p\u00fc\u00fctakse viia ka p\u00f5hk.<\/p>\n

P\u00f5llumehed p\u00fc\u00fcavad v\u00f5imalusel kasutada minimeeritud harimist. Umbrohtudega v\u00f5itlemiseks tuleb kas mulda v\u00e4ga v\u00e4he liigutada v\u00f5i, vastupidi, k\u00fcnda s\u00fcgavalt. \u00dcks oluline p\u00f5hjus, miks Inglismaa farmerid tahavad oma maalt korralikku saaki saada, on maa k\u00f5rge hind. K\u00fclastatud farmides oli hektari hind 25 ja 40 tuhande euro vahel.<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Inglismaal peetakse viljelusv\u00f5istlust Yield Enhancement Network. Selle m\u00f5te on saada v\u00f5imalikult suur saak, t\u00f5sta esile parimad taimekasvatajad ja jagada kogemusi. Mullu oli v\u00f5istlustules k\u00f5ikide Briti saarte peale kokku 63 p\u00f5ldu, neist enamik ehk 56 Inglismaalt. Inglismaa viljelusv\u00f5istlus k\u00e4ib nii, et spetsiaalse programmi alusel, mis arvestab mullastikku, p\u00e4ikesekiirgust, sademeid jms, arvutatakse v\u00e4lja iga osaleva p\u00f5llu potentsiaalne […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"two_page_speed":[],"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-516","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/516","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=516"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/516\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":531,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/516\/revisions\/531"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=516"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=516"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=516"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}