{"id":354,"date":"2016-07-20T00:17:14","date_gmt":"2016-07-19T21:17:14","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee\/?p=354"},"modified":"2016-07-20T00:29:59","modified_gmt":"2016-07-19T21:29:59","slug":"eesti-tsempionid-inglismaa-viljelusvoistlusel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/2016\/07\/20\/eesti-tsempionid-inglismaa-viljelusvoistlusel\/","title":{"rendered":"Eesti t\u0161empionid Inglismaa viljelusv\u00f5istlusel"},"content":{"rendered":"

Inglismaa p\u00f5ldudel tehakse paljugi teisiti<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

Mullu, viljakasvatuse rekordaastal, sai v\u00e4lja k\u00e4idud, et viljelusv\u00f5istluse v\u00f5itjad saavad \u00f5ppereisi Inglismaa rekordsaakide p\u00f5ldudele. N\u00fc\u00fcd on lubadus t\u00e4idetud.<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Eesti parimad viljakasvatajad k\u00e4isid Inglismaal eelmise n\u00e4dala l\u00f5pul. Reisiseltskonna moodustasid rukkirekordi omanik Tanel T\u00f5rvand (rekord p\u00fcstitati talirukkiga \u2019Palazzo\u2019 10,29 tonni hektarilt), odra v\u00f5itja Aivar Treiberg (talioder \u2019Meridian\u2019, saak 12,03 t\/ha), nisu ja rapsi v\u00f5itja Margus Lepp (talinisu \u2019Olivin\u2019 10,74 t\/ha; taliraps \u2019Sherpa\u2019 6,86 t\/ha), talir\u00fcpsi v\u00f5itja Alar Mutli (talir\u00fcps \u2019Largo\u2019 3,64 t\/ha) ja parima tulukuse saavutanud Urmas Uustalu (1583 eurot\/ha). Kaasas oli ka Eesti p\u00f5ldude ja viljelusv\u00f5istluse anal\u00fc\u00fcsimisel aastak\u00fcmneid t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6d teinud v\u00e4simatu ekspert Peeter Viil.<\/p>\n

Korraldamise p\u00f5hij\u00f5ud olid viljelusv\u00f5istluse eestvedaja Margus Ameerikas ja Margus Saviste BASF-ist. T\u00e4nu viimasele olid inglise keelne vestlus ja t\u00f5lge laitmatud ning v\u00e4ikebussi s\u00f5it harjumatus liiklusskeemis \u00f5nnestus samuti.<\/p>\n

Eesti meistrite vastuv\u00f5tu korraldasid Inglismaa viljelusv\u00f5istluse YEN (Yield Enhancement Network) eestvedaja Roger Sylvester-Bradley, kes tegutseb s\u00f5ltumatu n\u00f5ustamiskeskuses ADAS juures, ning sealne taimekasvatuse instituut NIAB (National Institute of Agricultural Botany).<\/p>\n

P\u00f5hikultuurid, mida Inglismaa kirdeosas Cambridge \u00fcmbruses kasvatatakse, on talinisu, suvinisu, suvioder, talioder, suviuba, taliuba ja taliraps.<\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

P\u00f5hikultuurid on nisu, oder, raps ja uba<\/strong><\/p>\n

Kahe p\u00e4eva jooksul j\u00f5udsime k\u00e4ia kolmes farmis, millest suurem oli 1500 ja v\u00e4iksem ca 800 hektarit. Tegemist oli teraviljakasvatuse farmidega, kuid omanikud tegelesid ka muude asjadega \u2013 \u00fchel oli golfiklubi ja pakiveofirma, teisel tuulegeneraatorid ja p\u00e4ikesepark.<\/p>\n

Esimene k\u00fclastatud farm kuulus n\u00f5ustajale ja p\u00f5llumajandusteadlasele Thomas Bradshaw\u2019le. Aastani 2004 t\u00f6\u00f6tas ta teadusasutustes ning k\u00e4is paljudes v\u00e4lisriikides p\u00f5llumajanduspraktikaid uurimas. Siis tuli isa farmi tagasi, v\u00f5ttis selle \u00fcle, m\u00fc\u00fcs piimakarja maha ja keskendus viljakasvatusele. Isa aga hakkas pidama golfiklubi, kus meidki vastu v\u00f5eti.<\/p>\n

Farmis kasvatatakse teravilja 1493 hektaril. Neist talinisu 558 ha ja kolme aasta keskmine saak on 9,12 t\/ha; suvinisu on t\u00e4navu 29 ha, mullu oli 42.<\/p>\n

Taliotra, mis on samuti h\u00fcbriid, on 122 ha, keskmine saak 8,35 t\/ha. Suviotra, mis on \u00f5lleoder Carlsbergi \u00f5lletehase jaoks, on maas 166 hektaril, keskmine saak 6,94 t\/ha.<\/p>\n

Rapsi on maas t\u00e4navu 182 ha ning kolme aasta keskmine saak on 3,85 t\/ha. Veel kasvatatakse uba, aga seda esimest aastat, enne oli hernes. Mulla parandamise m\u00f5ttes on maas ka 80 hektarit linaseemneid.<\/p>\n

Teine k\u00fclastatud farm oli Hoo farm. See koosnes mitmest ettev\u00f5ttest, keda majandab n.\u00f6 valdusfirma. P\u00f5hiomanik on Paul Sheard koos oma pojaga. Abiks on neil lepinguline agronoom Sebastian Pardoe. See s\u00fcsteem olevatki Inglismaal laialt kasutuses, et ettev\u00f5te v\u00f5tab lepinguga t\u00f6\u00f6le agronoomi, sama tehakse ka \u00f6konomistiga.<\/p>\n

Firma majandab neljas \u00fcksuses. Kolm on nende k\u00e4es olnud juba aastaid ja moodustavad kokku pisut \u00fcle 500 ha. T\u00e4navu v\u00f5eti juurde 200 ha uusi maid, mida alles tuleb korralikult harima hakata. Kuna maad on erinevates piirkondades 6-10 miiliste vahedega, on erinevad ka mullad ning isegi ilmastik.<\/p>\n

Peremees on \u00f5ppinud p\u00f5llumajandust kokku seitse aastat, esialgu Oxfordis ja seej\u00e4rel Readingis.<\/p>\n

Kuna algses perefarmis olid liivmullad, tegeldi seal aastaid k\u00f6\u00f6giviljakasvatusega. Sellega tehti l\u00f5pparve kuue aasta eest.<\/p>\n

Kui varem oli pear\u00f5hk talinisul, siis viimastel aastatel kasvatatakse ka suviteravilju. Kuigi kaotatakse saagikuses, siis nendes on v\u00e4hem muret probleemse umbrohu rebasesabaga, mis on talvituv umbrohi.<\/p>\n

Kasvatatakse nisu, otra ja rapsi. Tavaline k\u00fclvikord on raps-nisu-nisu-suvioder. Farm v\u00f5itis Inglismaa viljelusv\u00f5istluse 2014. aastal, kui nisu saadi 14 tonni hektarilt.<\/p>\n

Kolmas farm asus\u00a0 60-70 km Cambridge\u2019ist l\u00e4\u00e4nes mere l\u00e4hedal Norfolkis. Seal on p\u00f5llud aladel, mis kunagi oli meri. Maa on madal ja muld kerge l\u00f5imisega, aga v\u00e4ga hea ja viljakas.<\/p>\n

Farmiomanik on Mark Means. Tal on oma maad 240 ha, 400 hektarit on tema k\u00e4es erinevate lepingutega ning on veel ka rendimaid.<\/p>\n

Kultuurid, mida kasvatatakse, on teravili ja kartul, samuti toodetakse alternatiivenergiat \u2013 tuule- ja p\u00e4ikeseenergiat.<\/p>\n

T\u00e4navu on maas 436 hektarit nisu, 100 hektarit suhkrupeeti, 108 hektarit kartuleid ja 120 ha hernest. P\u00f5hiline tuluallikas on kartul. See annab k\u00e4ivet 1,2 miljonit eurot aastas ning tulu on 5000 eurot hektarilt.<\/p>\n

Teravilja kasvatatakse k\u00f6\u00f6givilja vahele ja nii oli \u00fche saagika nisup\u00f5llu eelviljaks kartul, teisel sibul. Nisu keskmine saak on selles farmis 12,5 tonni hektarilt.<\/p>\n

Eelmisel aastal oli ta \u00fcks viljelusv\u00f5istluse parimatest nisusaagiga 15,6 tonni hektarilt. Ka proteiin oli hea, 13%. Farmer \u00fctles, et suur abi oli tol aastal kunstlikust niisutusest, sest mullune aasta oli kuivapoolne. T\u00e4navu on suur osa Inglismaast saanud aga, vastupidi, vihma v\u00e4ga palju. Mere \u00e4\u00e4rne piirkond King\u2019s Lynn, on reeglina eriti vihmane, aga sademed ei tule paraku siis, kui viljakasvatajail neid vaja on. Seet\u00f5ttu on farmi p\u00f5ldude all drenaa\u017eis\u00fcsteemid.<\/p>\n

 <\/p>\n

Otsitakse erinevaid v\u00f5imalusi mulla viljakust t\u00f5sta<\/strong><\/p>\n

Inglismaa viljaait on riigi p\u00f5hja- ja kirdeosa, mujal kasvatatakse rohkem piimakarja ja lihaveiseid. K\u00f5ige enam kasvatatakse nisu. Keskmine talinisu saak on kehvemates piirkondades 8 ja paremates 11 tonni hektarilt.<\/p>\n

Nisu jaguneb nelja kategooriasse. Esimene on k\u00f5rge kvaliteediga toidunisu, teine madalama kvaliteediga toidunisu, kolmas pehme nisu, mida eksporditakse Hispaaniasse k\u00fcpsiste valmistamiseks. K\u00f5ige kehvem on neljas kategooria ehk s\u00f6\u00f6danisu ja seda proovitakse mitte kasvatada.<\/p>\n

Traditsiooniliselt on kasvatatud rohkem talivilju \u2013 lisaks talinisule ka talirapsi, taliotra, taliuba ja talihernest. Taliviljad on valdavalt h\u00fcbriidsordid. Suvivilja on v\u00e4hem ning ka saagid on ca 3 tonni madalamad.<\/p>\n

Koristada p\u00fc\u00fctakse vili v\u00f5imalikult valmilt ja kuivalt, 15-protsendilise niiskusesisaldusega. Kuivateid on v\u00e4he ning v\u00f5imaluse korral neid ei kasutata.<\/p>\n

Peamine tagatis headele saakidele on suviviljade pikem vegetatsiooniperiood \u2013 k\u00fclviaeg on 15. m\u00e4rts ja koristusaeg august-september. Talivilju k\u00fclvatakse oktoobris ja koristust alustatakse juuli keskel. Kuna talv on seal pehme, siis on parem ka talvitumine.<\/p>\n

Teiseks p\u00f5hjuseks on rohke v\u00e4etiste kasutamine. Nisule pannakse kohe kasvu alguses kaaliumi 40 kg\/ha ja l\u00e4mmastikku kolme-nelja v\u00e4etamiskorraga kokku 270-300 kilo \u00fcmber.<\/p>\n

Olime ka farmis, kus pandi N 400 kg\/ha ja v\u00e4\u00e4vlit veel 120 kg lisaks. Seda skeemi oli farmer kasutanud k\u00fcll vaid \u00fchel aastal ja eba\u00f5nnestunult.<\/p>\n

K\u00f5ik k\u00fclastatud p\u00f5llumehed kasutasid taimekaitse pritsimistel paagisegudes lehev\u00e4etisi.<\/p>\n

Inglismaal kehtib reegel, et v\u00e4etada tuleb vastavalt saagi suurusele. K\u00f5rgeid l\u00e4mmastikunorme ametnikud ei poolda, kuid kui talu keskmised saagid on nii k\u00f5rged, et viivad mullast toitained v\u00e4lja, lubatakse ka suuremaid norme.<\/p>\n

\u201eSelleks, et nisule 300 kg\/ha l\u00e4mmastikku anda, peab saak olema 10 tonni hektarilt ja proteiini 15%,\u201c selgitas Thomas Bradshaw.<\/p>\n

Talih\u00fcbriidodrale pannakse l\u00e4mmastikku 140- 200 kg\/ha, sellest osa digestaadi v\u00f5i kompostiga.<\/p>\n

Kuna Inglismaal on piirkonnad enam spetsialiseerunud kui meil, siis v\u00f5imalus kasutada viljakasvatuses l\u00e4ga on v\u00e4ike ning seda tuleb osta. K\u00fcll on j\u00e4\u00e4tmemajanduslike v\u00f5i p\u00f5llumajanduslike biogaasijaamade olemasolu ja s\u00f5nniku separeerimise t\u00f5ttu kasutada rohkem digestaati.<\/p>\n

Selle muldaviimisest nii suurt\u00a0 numbrit ei tehta kui Eestis \u2013 see laotatakse p\u00f5llule paisklaoturi v\u00f5i lohisvoolikutega, ader v\u00f5i randaal l\u00e4heb kohe j\u00e4rele ja segab selle mullaga.<\/p>\n

Nn must vesi tuuakse kohale biogaasijaamast, mis seal piirkonnas kasutab toorainena pr\u00fcgi ja maisi. Ka muldaviimine oli biogaasijaama poolt. \u00dcks k\u00fclastatud farmeritest tegi ise ka komposti, millega siis mulda parandas.<\/p>\n

Mulla viljakust proovitakse t\u00f5sta ka vahekultuuride kasvatamisega. P\u00e4rast koristust k\u00fclvatakse maha vahekultuuride segud, mis sisaldavad n\u00e4iteks hernest, lina ja k\u00f5rrelisi. Segusse \u00fcritatakse valida erineva juurekavaga taimi, et mulla struktuuri ja toitainete sisaldust k\u00f5ige rohkem parandada. S\u00fcgisel enne uut k\u00fclvi t\u00f5mmatakse see mulla sisse kas adra, kultivaatori v\u00f5i randaaliga.<\/p>\n

Mulda p\u00fc\u00fctakse viia ka p\u00f5hk. V\u00f5i siis\u00a0 t\u00f5mmatakse \u00e4kkega laiali, p\u00e4rast seda on v\u00f5imalik juba uus seeme sisse k\u00fclvata.<\/p>\n

P\u00f5llumehed p\u00fc\u00fcavad v\u00f5imalusel kasutada minimeeritud harimist. Seal on v\u00e4ga suureks probleemiks k\u00f5rrelised umbrohud, eelk\u00f5ige rebasesaba, aga ka luste, kastehein, raihein ja tuulekaer. Nende vastu v\u00f5itlemiseks tuleb kas mulda v\u00e4ga v\u00e4he liigutada, et mitte seemneid paljundada, v\u00f5i, vastupidi, k\u00fcnda s\u00fcgavalt. Suurem hulk rebasesaba peeneid seemned h\u00e4vib k\u00fcnnikihi all kolme aastaga.<\/p>\n

Kasutatakse ka s\u00fcgavk\u00fcndi \u2013 maa k\u00fcntakse 30 cm s\u00fcgavuselt ning adrale on lisatud h\u00f5lmapikendused, mis l\u00f5huvad k\u00fcnnitihese, nii et maad kobestatakse kokku ca 40 cm s\u00fcgavuselt.<\/p>\n

 <\/p>\n

Taimekaitset tehakse palju<\/strong><\/p>\n

Farmerid \u00fctlesid, et rebasesaba pole peaaegu \u00fcldse v\u00f5imalik keemiliselt t\u00f5rjuda, sest see on enamiku herbitsiidide suhtes resistentne. Varem aitas seda t\u00f5rjuda rapsi v\u00f5i liblik\u00f5ieliste kasvatamine, n\u00fc\u00fcd on selle m\u00f5ju v\u00e4henenud.<\/p>\n

Gl\u00fcfosaadist on k\u00fcll abi, kuid seda pritsitakse vaid rebasesaba massilistele laikudele, kus h\u00e4vib siis ka kultuurtaim. \u201eSiin aitaksid ainult GMO sordid,\u201c oli farmerite arvamus.<\/p>\n

Samal p\u00f5hjusel tundub Inglismaal olevat trendiks \u00fcleminek taliviljalt suviviljale, millest r\u00e4\u00e4giti igas farmis. Sel juhul j\u00f5uab mehaanilise t\u00f5rjega s\u00fcgisel t\u00e4rganud rebasesaba h\u00e4vitada ning kevadel t\u00e4rganu j\u00e4\u00e4b tihedale suviviljale konkurentsis alla.<\/p>\n

Eestis \u00f5nneks rebasesaba umbrohuna veel nii suur probleem ei ole, sest meil on k\u00fclmad talved, mis sellele liigile ei sobi. \u201eSelliseid oleks meil ka vaja,\u201c s\u00f5nas Hoo farmi agronoom Sebastian Pardoe.<\/p>\n

Suvivilja kasvatamise suurenemise teine p\u00f5hjus on taimehaigused, mille pehme ja niiske talv kaasa toob. Suurimad probleemid on helelaiksus, fusarioos ja roosted, rapsil\u00a0 ka valgem\u00e4danik. Lisaks neile, ka Eestis levivaile haigustele on neil talinisudel veel seni Eestis v\u00e4helevinud kollane k\u00e4\u00e4busviirushaigus, mida kannavad\u00a0 edasi lehet\u00e4id.<\/p>\n

Et korralikku saaki saada, on vaja s\u00fcgisel teha t\u00f5husat lehet\u00e4ide t\u00f5rjet. Inglismaal tehakse teraviljade haigust\u00f5rjet tavaliselt 3 korda, k\u00f5rgemate saakide puhul on isegi 4-5 fungitsiidiga pritsimist. Sellega alustatakse juba s\u00fcgisel p\u00e4rast k\u00fclvi. \u00dcks farmeritest, Mark Means, \u00fctles, et tema kaitseb pritsimisega iga lehte kuni viienda leheni.<\/p>\n

Kasutatakse ka kasvuregulaatorit \u2013 nisul kaks korda, odral korra. Kuna l\u00e4mmastikufoon on tugev, kaitstakse taimi niiviisi lamandumise eest. Mark Meansi King\u2019s Lynni l\u00e4hedal asuva farmi mullad on v\u00e4ga kerged ning kasvuregulaator aitab taimi p\u00fcsti hoida.<\/p>\n

T\u00e4navune kasvuperiood on olnud vilja valmimiseks ebasoodus \u2013 algul kuiv ja k\u00fclm, alates juunist aga vihmane ja k\u00fclm. Kui tavaliselt saavad k\u00fclastatud piirkonnad \u2013 Cambridge, Bedfordshire ja Norfolk \u2013 550 mm sademeid aastas, siis t\u00e4navu tuli paari kuuga maha 400. See on venitanud koristamise aja paar n\u00e4dalat edasi, nii et viljav\u00f5tmist ei n\u00e4inud veel kusagil. Taliviljad olid vahak\u00fcpsuse staadiumis.<\/p>\n

\u00dcks oluline p\u00f5hjus, miks Inglismaa farmerid tahavad oma maalt korralikku saaki saada, on k\u00f5rge maa hind. K\u00fclastatud farmides oli hektari hind 25 ja 40 tuhande euro vahel.<\/p>\n

 <\/p>\n

Inglismaalgi peetakse viljelusv\u00f5istlust<\/strong><\/p>\n

Briti saarte viljakasvatajaid kutsutakse osalema sealses viljelusv\u00f5istluses, mille nimetus on YEN \u2013 Yield \u00a0Enhancement Network.\u00a0 Seda korraldab alates aastast 2012 n\u00f5ustamisb\u00fcroo ADAS, mis koondab mullateadlasi, agronoome ja taimef\u00fcsiolooge.<\/p>\n

Mullu oli v\u00f5istlustules k\u00f5ikide Briti saarte peale kokku 63 p\u00f5ldu, neist enamik, 56, Inglismaalt.<\/p>\n

ADAS tegeleb mulla- ja viljaanal\u00fc\u00fcside, t\u00e4ppisviljeluse jms-ga. Selle firma palgal on ka meie k\u00fclask\u00e4igu korraldaja Roger Sylvester-Bradley.<\/p>\n

YEN-i p\u00f5him\u00f5te on saavutada v\u00f5imalikult suur saak, leida parimad taimekasvatajad ning jagada parimaid kogemusi oma internetikeskkonnas. Seal ei vahenda mitte ainult infot, vaid see on interaktiivne \u2013 sealtkaudu on v\u00f5imalik k\u00fcsida ka n\u00f5uannet, arvutusi jms.<\/p>\n

Inglismaa viljelusv\u00f5istlus k\u00e4ib nii, et vastava programmi alusel, mis arvestab mullastikku, p\u00e4ikesekiirgust, sademeid jms, arvutatakse v\u00e4lja iga osaleva p\u00f5llu potentsiaalne saak. T\u00e4psustavaid andmeid saab taimede biomassi laborianal\u00fc\u00fcsi abil. Nende arvutuste j\u00e4rgi on Inglismaa nisusaagi potentsiaal 24 tonni hektarilt.<\/p>\n

V\u00f5itjad on need, kelle kasvatatud saak j\u00f5uab k\u00f5ige l\u00e4hemale tema p\u00f5llu potentsiaalsele, arvestuslikule saagile. N\u00e4iteks mulluse nisu v\u00f5itja ja maailmarekordi omaniku Tim Lammymani\u00a0 16,5 tonnine saak moodustas 76% potentsiaalsest, mis tema p\u00f5llul oleks olnud 21 t\/ha. Keskmiselt saavutatakse 60%. Samas, k\u00f5ige l\u00e4hima reaalse saagi potentsiaalsele kasvatas rukkiv\u00f5itja \u2013 81%. Temal polnud head maad ja ka ilmastik oli keskmine, mist\u00f5ttu potentsiaal oli madal ja sellele j\u00f5udis p\u00f5llumees oma saagiga p\u00e4ris l\u00e4hedale.<\/p>\n

Margus Ameerikas lubas, et n\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcavad Eesti viljelusv\u00f5istluse korraldajas leida ka Eestis koost\u00f6\u00f6partnerid, kes arvutaksid v\u00e4lja meie p\u00f5ldude potentsiaalsed saagid.<\/p>\n

\"IMG_1107\" \"DSC_1574\" \"IMG_1246\" \"IMG_1247\" \"IMG_1249\" \"IMG_1250\" \"IMG_1252\"<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Inglismaa p\u00f5ldudel tehakse paljugi teisiti   Mullu, viljakasvatuse rekordaastal, sai v\u00e4lja k\u00e4idud, et viljelusv\u00f5istluse v\u00f5itjad saavad \u00f5ppereisi Inglismaa rekordsaakide p\u00f5ldudele. N\u00fc\u00fcd on lubadus t\u00e4idetud. \u00a0 Eesti parimad viljakasvatajad k\u00e4isid Inglismaal eelmise n\u00e4dala l\u00f5pul. Reisiseltskonna moodustasid rukkirekordi omanik Tanel T\u00f5rvand (rekord p\u00fcstitati talirukkiga \u2019Palazzo\u2019 10,29 tonni hektarilt), odra v\u00f5itja Aivar Treiberg (talioder \u2019Meridian\u2019, saak 12,03 t\/ha), […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"two_page_speed":[],"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-354","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/354","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=354"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/354\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":368,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/354\/revisions\/368"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=354"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=354"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=354"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}