{"id":281,"date":"2016-05-30T10:56:07","date_gmt":"2016-05-30T07:56:07","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee.klient.veebimajutus.ee\/?p=281"},"modified":"2016-06-01T09:38:27","modified_gmt":"2016-06-01T06:38:27","slug":"viljelusvoistlus-pole-ainult-eesti-sport","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/2016\/05\/30\/viljelusvoistlus-pole-ainult-eesti-sport\/","title":{"rendered":"Viljelusv\u00f5istlus pole ainult Eesti sport"},"content":{"rendered":"

K\u00f5ikide maailmas peetavate viljelusv\u00f5istluste peaeesm\u00e4rk on taimekasvatuse efektiivsuse suurendamine ja tulukuse parandamine, arvestades samas k\u00f5iki keskkonnatingimusi ja s\u00e4ilitades p\u00f5llumuldade viljakust.<\/p>\n

\n
<\/div>\n

Staa\u017eikas v\u00f5istleja Aare Leidik on olnud edukas rukkikasvatuses.\u00a0<\/span>Foto: Raivo Tasso<\/span><\/span><\/a><\/p>\n

Mulluse viljelusv\u00f5istluse v\u00f5itjaid \u2013 parimat rapsi- ja nisukasvatajat Margus Leppa, parimat rukkikasvatajat Tanel T\u00f5rvandit, parimat odrakasvatajat Aivar Treibergi, parimat r\u00fcpsikasvatajat Alar Mutlit ja tulusaima saagi kasvatanud Urmas Uustalu \u2013 ootab juuli keskel \u00f5ppe- ja preemiareisile s\u00f5it Inglismaale viljakasvatuse maailmameistrite p\u00f5ldudele.<\/p>\n

Nimelt toimub ka Inglismaal omamoodi viljelusv\u00f5istlus<\/a> nimetusega Yield Enhancement Network ehk l\u00fchendina YEN, mis t\u00e4hendab \u201csaagikuse suurendamise v\u00f5rgustik\u201d. Selle raames on p\u00fcstitatud mitu \u00fclemaailmset saagirekordit.<\/p>\n

N\u00e4iteks 2014. aastal sai parima tulemuse Tim Lamyman nisusaagiga 14,5 t\/ha, mis oli 76 protsenti arvestuslikust potentsiaalsest saagist 19 t\/ha. Eelmisel, 2015. aastal sai aga Rodney Smith nisusaagiks 16,5 t\/ha, mis on tootmisp\u00f5ldude Guinnessi rekord.<\/p>\n

<\/div>\n

Eesti parima talir\u00fcpsisaagi sai eelmise aasta viljelusv\u00f5istlusel Alar Mutli.\u00a0<\/span>Foto: Lii Sammler<\/span><\/span><\/a><\/p>\n

Kui Inglismaal m\u00f5ni aasta tagasi p\u00fcstitati ambitsioonikas projekt, et saavutada 20 aasta p\u00e4rast nisu terasaagikuseks 20 t\/ha, siis antud v\u00f5istlus n\u00e4itab just seda seisu, mida praeguste teadmiste ja v\u00f5imaluste juures p\u00f5llul on v\u00f5imalik saada. Eesm\u00e4rgiks on ka nendel v\u00f5istlustel k\u00f5rgeim saagikus, kuid erinevalt teistest maadest hinnatakse ka seda, kuiv\u00f5rd l\u00e4hedane on tegelik saak potentsiaalsele saagile.<\/p>\n

V\u00f5istlused ka l\u00e4hinaabritel<\/h3>\n

Soomes on teraviljade saagikuse v\u00f5istlus ehk Satokisa toimunud juba alates 1994. aastast. Sealt saime ka Eestis viljelusv\u00f5istluse korraldamise algidee.<\/p>\n

Viimastel aastatel on Soomes viljasaakide v\u00f5istlust peetud \u00fcle aasta: \u00fchel aastal silov\u00f5istlus, teisel teraviljade v\u00f5istlus. Hinnatakse eri kultuuride k\u00f5rgeimat saagikust ning sarnaselt meie v\u00f5istlusega lisaks ka parimat hektaritulukust.<\/p>\n

Meie v\u00f5istlusel saadi rohkem kui k\u00fcmnetonnised hektarisaagid esmakordselt 2015. aastal. Soomes fikseeriti aga \u00fcle k\u00fcmne tonnine nisusaak juba 2001. Selle kasvatas Timo Laaksonen, kes sai sordiga \u2018Kosak\u2019 saagiks 10,08 tonni hektarilt. Selle rekordi \u00fcletas Karl Aberg aastal 2014 sordiga \u2018Skagen\u2019, 10,21 t\/ha.<\/p>\n

Kuna Satokisas on saanud osaleda k\u00f5ik kombainitavad kultuurid, siis s\u00f5ltuvalt aastatest on tulukuse v\u00f5itjaks tulnud ka n\u00e4iteks k\u00f6\u00f6men ja mahekaer. Erinevus meie v\u00f5istlusest on veel selles, et Soomes toimub saagikuse m\u00e4\u00e4ramine \u00fchelt hektarilt, meil on alates k\u00e4esolevast aastast p\u00f5llu miinimumsuuruseks 10 hektarit.<\/p>\n

<\/div>\n

Talir\u00fcpsi varre j\u00e4medus annab ettekujutuse s\u00fcgisesest saagist.<\/span>Foto: Lii Sammler<\/span><\/a><\/span><\/p>\n

\n
L\u00e4tis hinnatakse parimaid taimekasvatajaid konkursil Zelta Lauks ehk kuldne p\u00f5ld. Nemad on seda v\u00f5istlust pidanud kuus aastat ning eeskuju said nad meie v\u00f5istluselt, kohandades veidi reegleid vastavalt oma erip\u00e4radele. Viimastel aastatel on v\u00f5isteldud kolme kultuuriga: talinisu, taliraps ja p\u00f5lduba.<\/div>\n<\/div>\n

L\u00e4tis on hindajaks erialade esindajatest koosnev komisjon, kes s\u00f5idab suve jooksul l\u00e4bi k\u00f5ik v\u00f5istlusp\u00f5llud ja kuulutab s\u00fcgisel v\u00e4lja v\u00f5itjad. Komisjoni kuulub ka teadlasi, n\u00f5ustajaid ja firmade esindajaid, kes siis k\u00f5ik koos talunikule abiks on.<\/p>\n

Lisaks saagile ja tulukusele hinnatakse l\u00e4tlaste juures ka \u00fcldist majandamise oskust ja heakorda.<\/p>\n

Skandinaavia v\u00f5istleb samuti<\/h3>\n

Soomest oli juba eespool juttu, kuid ka Rootsis toimus huvitav rahvusvaheline saakide v\u00f5istlus nimetusega Vetem\u00e4staren (\u201cnisu meister\u201d) 2014. aasta talinisu saagi peale.<\/p>\n

Kui teistes maades on viljelusv\u00f5istlused suurtel pindadel tootmisp\u00f5ldudel, siis Rootsi v\u00f5istlus toimus k\u00fcll tootmisp\u00f5llul, kuid paarik\u00fcmneruutmeetristel nelja kordusega katselappidel. See polnud mitte riigisisene, vaid lausa rahvusvaheline v\u00f5istlus.<\/p>\n

Rahvusvahelised v\u00f5istkonnad v\u00f5isid oma katselappidel teha k\u00f5ike, mida soovisid v\u00f5i oskasid ega pidanud arvestama tulukusega, keskkonnan\u00f5uete v\u00f5i muude regulatsioonide ja piirangutega. Eesm\u00e4rk oli saada tulemus, mis on v\u00f5imalikult potentsiaalse saagikuse l\u00e4hedane. Nisu v\u00f5istluse v\u00f5itis Soome meeskond saagiga 15,2 t\/ha. Sel aastal on analoogne v\u00f5istlus talirapsidega.<\/p>\n

Taanis toimub rahvusvaheline viljelustehnoloogiate v\u00f5rdlus Dyngbys kolm aastat kestva projektina. Kahe aasta tulemused on juba k\u00e4es, \u00fcks aasta veel ees.<\/p>\n

V\u00f5istluse eesm\u00e4rk on Saksamaa, Rootsi, Inglismaa ja Prantsusmaa t\u00fc\u00fcpiliste viljelustehnoloogiate v\u00f5rdlemine Taanis tehtavaga.<\/p>\n

Probleem on Taanis selles, et alates 1995. aastast kehtib seal v\u00e4etiste kasutamisel kvoodis\u00fcsteem. See t\u00e4hendab, et v\u00e4etist saab iga p\u00f5llumees osta j\u00e4rgmise aasta saagi tarbeks s\u00f5ltuvalt sellest, milline oli tema p\u00f5ldude eelmiste aastate saagitase, ning seda veel teatud defitsiidiga agronoomiliselt vajalikule kogusele.<\/p>\n

See on viinud selleni, et teraviljade saagikus on viimase kahek\u00fcmne aasta jooksul stagneerunud ning tegelikult j\u00e4\u00e4nud 1995. aasta tasemele, mis on 7\u20138 t\/ha.<\/p>\n

Kasvatada \u00f5nnestub k\u00fcll ka k\u00fcmnetonniseid ja suuremaid saake, kuid teravilja proteiinisisaldus on aasta-aastalt v\u00e4henenud. Kui veel 1988. a oli nisude keskmine proteiinisisaldus Taanis 12 protsenti, siis n\u00fc\u00fcd vaid \u00fcheksa. See ei ole aga enam heade k\u00fcpsetamisomadustega nisu.<\/p>\n

Taani katsete eesm\u00e4rk ongi eelk\u00f5ige taimekasvatuse efektiivsuse suurendamine, et saagikus hakkaks uuesti t\u00f5usma ning saagi kvaliteet paranema, samal ajal k\u00f5iki keskkonna n\u00f5udeid j\u00e4rgides.<\/p>\n

Ka USAs on t\u00e4navu v\u00e4lja kuulutatud esimene viljelusv\u00f5istlus.<\/p>\n

\n<\/div>\n

Margus Ameerikas<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00f5ikide maailmas peetavate viljelusv\u00f5istluste peaeesm\u00e4rk on taimekasvatuse efektiivsuse suurendamine ja tulukuse parandamine, arvestades samas k\u00f5iki keskkonnatingimusi ja s\u00e4ilitades p\u00f5llumuldade viljakust. Staa\u017eikas v\u00f5istleja Aare Leidik on olnud edukas rukkikasvatuses.\u00a0Foto: Raivo Tasso Mulluse viljelusv\u00f5istluse v\u00f5itjaid \u2013 parimat rapsi- ja nisukasvatajat Margus Leppa, parimat rukkikasvatajat Tanel T\u00f5rvandit, parimat odrakasvatajat Aivar Treibergi, parimat r\u00fcpsikasvatajat Alar Mutlit ja tulusaima saagi […]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"two_page_speed":[],"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-281","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/281","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=281"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/281\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":297,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/281\/revisions\/297"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=281"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=281"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=281"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}