{"id":1030,"date":"2020-07-03T13:17:17","date_gmt":"2020-07-03T10:17:17","guid":{"rendered":"http:\/\/viljelusvoistlus.ee\/?p=1030"},"modified":"2020-09-28T11:56:44","modified_gmt":"2020-09-28T08:56:44","slug":"2020-a-voistluspoldude-kulastused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/2020\/07\/03\/2020-a-voistluspoldude-kulastused\/","title":{"rendered":"2020. a v\u00f5istlusp\u00f5ldude k\u00fclastused"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n

Neil Ilves (Neil O\u00dc) J\u00e4rvamaalt osales viljelusv\u00f5istlusel 15 hektarilise suviodrap\u00f5lluga. Sort oli Laureate.\u00a0Valmimine ja koristamine s\u00fcgisilmadega venis, kuid 12.septembril m\u00f5\u00f5deti kuivaks ja puhtaks saagiks 7,0 t\/ha.\u00a0Eelviljaks oli 7 tonnise saagiga suvinisu, mille p\u00f5hk pindmise harimisega mulda viidi.\u00a0K\u00fclv toimus 1.mail, v\u00e4etusfoon N140 kg\/ha.\u00a0Lisatud pildid tehtud 15.juulil.\u00a0Kohtunikuks konsulent Helle Rohtla.
\n\"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Kalle Margus (Vao Agro O\u00dc) L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt pakkus viljelusv\u00f5istlusele kaks suviodra p\u00f5ldu.\u00a0Koristamisel m\u00f5\u00f5deti puhtaks ja kuivaks saagiks sordil Laureate 8,1 t\/ha ja Cosmopolitan 7,0 t\/ha.\u00a0P\u00f5ldu n\u00e4itas 15.juulil viljelusv\u00f5istluse ekspertidele Teet Liiv (esimesel pildil).
\nLaureate eelviljaks oli kaks aastat mais, teisel rohumaa.\u00a0M\u00f5lemal k\u00fclviajaks 5.mai k\u00fclvisenormiga 400 id.t\/m2.\u00a0Kohtunikuks Heiki Unt, Ida-Virumaa taluliidu konsulent.
\n\"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Erki Oidermaa P\u00f5lvamaalt (OIdermaa Seemnekeskus O\u00dc) osales viljelusv\u00f5istlusel suviodraga Fennica. P\u00f5llu suuruseks 20 ha.\u00a0Kuivaks ja puhtaks saagiks m\u00f5\u00f5deti 7,7 t\/ha.\u00a0Eelvili oli nelja tonnise saagiga taliraps, mille p\u00f5hk k\u00fcnti s\u00fcgisel mulda. K\u00fclvisenorm 300 id.t\/m2.
\nV\u00e4etusfoon N130 kg\/ha.\u00a0Pildid p\u00f5llul tehtud 6.juulil, saak koristatud 18.august.\u00a0Kohtunik Ulvi Ajalik.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Ahti Nurm (Puide talu) suviodra Bente viljelusv\u00f5istluse p\u00f5llu koristus 20.augustil, saak 8 t\/ha.
\nPildi tegi kohtunik Marika Parv.
\n\"\"<\/p>\n

Ahti Nurm (Puide talu) Valgamaalt osales viljelusv\u00f5istlusel suviodraga Bente, p\u00f5llu suurus 21 hektarit.\u00a0Puhtaks ja kuivaks saagiks m\u00f5\u00f5deti 20.augustil 8 t\/ha.\u00a0Eelviljaks oli talinisu, mille p\u00f5hk viidi pindmise mullaharimisega mulda. K\u00fclviaeg 30.aprill k\u00fclvisenormiga 385 id.t\/m2.
\nV\u00e4etusfoon N120 kg\/ha.\u00a0Pildid tehtud 23.juulil.\u00a0Kohtunik Marika Parv
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Ta tegi seda j\u00e4lle!
\nT\u00e4psemalt \u00f6eldes oli ka sellel aastal viljelusv\u00f5istlusel talirukki saak k\u00f5rgem kui talinisu saak! Ainus rukkip\u00f5ld, mille andmed selle aasta v\u00f5istlusel fikseeriti oli J\u00e4rvamaal Raido ja Hendrik Allsaare kasvatatud h\u00fcbriidrukis KWS Binntto. Saagiks 10,8 t\/ha. Selle aasta k\u00f5rgeimad talinisusaagid 10,5 t\/ha said Raido Allsaar (M\u00e4gede O\u00dc) ja Madis Tamm (Soone Farm O\u00dc) Tartumaal. Viljelusv\u00f5istluste ajaloo k\u00f5rgeim hektarisaak 12,1 t\/ha on saadud samuti Raido ja Hendrik Allsaare poolt talirukkiga eelmisel 2019.aastal. 12,0 t\/ha on saanud Aivar Treiberg 2015.aastal taliodraga ja 11,9 t\/ha Sven-Erk Lohu 2019.aastal talinisuga.
\n\"\"<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

Sven-Erik Lohu (Milligrupp O\u00dc) Viljandimaalt pani viljelusv\u00f5istlusele kaks talinisu p\u00f5ldu. Creator andis veidi \u00fcle k\u00fcmne tonni – 10,3 t\/ha ja teine, siin piltidel olev 34 hektariline p\u00f5ld sordiga Olivin veidi alla 9,8 t\/ha.\u00a0Saagi kvaliteedilt oli Olivini tera v\u00e4ga tuumakas 81,5 kg\/hl, millega oli nisude hulgas 2.kohal. K\u00f5rge oli ka proteiin 14,3% ja kleepvalk 35,1%. Madalam oli aga langemisarv 179.\u00a0Eelvili oli taliraps, mille 4,5 tonnise saagi p\u00f5hk sai randaalimisega mulda viidud.\u00a0K\u00fclv oli 1.septembril normiga 388 id.t\/m2.\u00a0V\u00e4etusfoon s\u00fcgisel N32 ja kevadel 218 kg\/ha.\u00a0Pildid tehtud p\u00f5llul 23.juulil ja kombainitud 19.august.\u00a0Kohtunik Karin H\u00fcva.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Erki Plamus Vigalast osales viljelusv\u00f5istlusel talirapsiga Atora.\u00a0P\u00f5ld oli 12,1 hektarit suur ja saagiks m\u00f5\u00f5deti 18.augustil 5,4 t\/ha.
\nSaagi kvaliteedilt \u00f5lisus 46,5% ja proteiin 17%.\u00a0See p\u00f5ld osaleb ka Inglismaa viljelusv\u00f5istlusel YEN2020.\u00a0Eelvili oli ristik, kesale anti tahke veises\u00f5nnik ning p\u00f5ld k\u00fcnti.\u00a0K\u00fclv toimus 5.augustil.\u00a0Muld p\u00f5llul oli raske savise l\u00f5imisega ning juulikuised ohtrad sademed olid veidi liiast.
\nN foon kevadel 220 kg\/ha.\u00a0Kohtunik Lilia Kulli.
\n\"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Raido Allsaar (M\u00e4gede O\u00dc) J\u00e4rvamaalt osales viljelusv\u00f5istlusel 26 hektarilise talinisu p\u00f5lluga, sordiks KWS Emil.
\nPuhtaks ja kuivaks saagiks m\u00f5\u00f5deti 10,5 t\/ha.\u00a0Saagi kvaliteedi poolest olid temal v\u00f5istluse k\u00f5ige raskemad terad – mahumass 81,9 kg\/hl. Langemisarv keskmine 258 s ning proteiin 11,7% ja kleepvalk 19,7% teistest madalam. P\u00f5hjuseks v\u00e4ga k\u00f5rge saak kasutatud l\u00e4mmastiku kogusega v\u00f5rreldes ehk v\u00e4ga efektiivne l\u00e4mmastiku \u00e4rakasutamine. See n\u00e4itab, et taimede toitumisega\u00a0oli k\u00f5ik tasakaalus ja taimekaitse programm oli edukas.\u00a0Eelvili oli p\u00f5ldhernes 6 tonnise saagiga ja p\u00f5hk l\u00e4ks minimaalse mullaharimisega tagasi mulda.
\nK\u00fclviaeg 10.september k\u00fclvisenormiga 380 id.t\/m2.\u00a0V\u00e4etustase s\u00fcgisel N45 ja kevadel 185 kg\/ha.\u00a0Pilt tehtud 1.juulil ja koristus 12. august.
\nKohtunik J\u00e4rvamaa konsulent Helle Rohtla.
\n<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Aimar Allingu (Reinu P\u00f5ld O\u00dc) J\u00f5gevamaalt kasvatas talirapsi Atora viiek\u00fcmnel hektaril. V\u00f5istlusp\u00f5llult v\u00f5etud arvestus andis saagiks 4,9 t\/ha, t\u00e4pselt selle aasta k\u00f5ikide talirapsi v\u00f5istlusp\u00f5ldude keskmine tulemus.\u00a0Aimari s\u00f5nul olevat m\u00f5ni teine Atora p\u00f5ld ka paremini v\u00e4lja andnud, kuid viljelusv\u00f5istluse m\u00f5te on just see, et arvestus v\u00f5etakse kevadel registreeritud p\u00f5llult, mitte s\u00fcgisel tagantj\u00e4rgi paremaid tulemusi andnud p\u00f5llult.\u00a0Eelvili oli ristik, mis k\u00fcnti. K\u00fclv 10.august.\u00a0V\u00e4etusfoon s\u00fcgisel N31 ja kevadel 190 kg\/ha.
\nKvaliteedilt \u00f5lisus 46% ja proteiin 16,9%. Pildid tehtud 6.juulil ja koristamise ajal 28.augustil.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Erki Plamus Vigalast osales viljelusv\u00f5istlusel talinisuga Malunas.\u00a0P\u00f5ld oli 13,4 hektarit ja saagiks m\u00f5\u00f5deti 18.augustil 9,0 t\/ha.
\nSaagikus j\u00e4i veidi alla v\u00f5istlusp\u00f5ldude keskmist kuid saagi kvaliteedilt olid n\u00e4itajad (mahumass 80,1, proteiin 13,2, langemisarv 268, kleepvalk 30) \u00fchtlaselt k\u00f5rged ja kokkuv\u00f5ttes andis see 15 p\u00f5llu hulgas 1.-2. koha.\u00a0Eelvili oli taliraps, mullaharimine pindmine. K\u00fclv toimus 5.septembril k\u00fclvisenormiga 350 id.t\/m2.\u00a0V\u00e4etustase s\u00fcgisel N54 ja kevadel 218 kg\/ha.\u00a0Kohtunik Lilia Kulli
\n\"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Andre Randoja (Aaspere Agro O\u00dc) L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt talinisu andis saagiks 9,2 t\/ha. T\u00e4pselt sama oli ka 15 nisu v\u00f5istlusp\u00f5llu keskmine saak.
\nP\u00f5ld oli 17,5 ha ja sort oli Creator.\u00a0Eelvili oli taliraps ja mullaharimine pindmine. K\u00fclv 9.septembril 400 id.t\/m2. V\u00e4etusfoon N190 kg\/ha.
\nSaagi kvaliteedilt proteiin 10,9%, mahumass 76,5, langemisarv 335 ja kleepvalk 23,7%.\u00a0Pildid on tehtud p\u00f5llu \u00fclevaatusel 15.juulil ja saagi koristamise ajal 19.august.\u00a0Kohtunik Heiki Unt, Virumaa konsulent.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Urmas Nurmsalu (Sakala P\u00f5ldur O\u00dc) Viljandimaal kasvatas talirapsi Atora. See sort oli ka selle aasta viljelusv\u00f5istlusel k\u00f5ige enam esindatud – viieteistk\u00fcmnest talirapsist 6 olid Atora. Seda kasvatati k\u00f5ikjal \u00fcle Eesti ja nende 6 v\u00f5istlusp\u00f5llu keskmiseks saagiks oli 5,2 t\/ha.
\nUrmas Nurmsalu p\u00f5ld andis saagiks v\u00e4ga hea 5,7 t\/ha.\u00a0Saagi kvaliteedillt \u00f5lisus 46% (absoluutkuivas teras 50,1%) ja proteiin 15,4%. Samad kvaliteedi numbrid olid Atoral ka Kaido Kirst p\u00f5llul Saaremaal.\u00a0Teiste sortidega v\u00f5rredes veidi k\u00f5rgem \u00f5lisus ja madalam proteiin.
\nEelvili oli talinisu, mille p\u00f5hk l\u00e4ks tagasi mulda pindmise harimisega.\u00a0Pildid tehtud 23.juulil, saak koristati 10.august.
\n\"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Kalle Kits (Mudasilla talu) Valgamaalt talinisu Skagen v\u00f5istlusp\u00f5llu koristus.\u00a0Saak 8,5 t\/ha
\nPilt: Marika Parv, viljelusv\u00f5istluse kohtunik
\n\"\"<\/p>\n

Kalle Kits Mudasilla talust Valgamaalt kasvatas 24 hektarilisel viljelusv\u00f5istluse p\u00f5llul talinisu Skagen.
\nHektarisaagiks m\u00f5\u00f5deti 8,5 tonni.\u00a0Saagi kvaliteedi poolest oli proteiin 13,2%, mahumass 77,2, langemisarv 288 ja kleepvalk 29,9%, mis on stabiilselt hea ja andis selle t\u00f5ttu kvaliteedis 4. koha.\u00a0Eelvili oli p\u00f5lduba ja mullaharimine minimaalne. K\u00fclv 25.september.\u00a0Pildid tehtud 22.juunil, kohtunk Marika Parv, V\u00f5rumaa Talupidajate Liit.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Sven-Erik Lohu (Milligrupp O\u00dc) Viljndimaalt pani viljelusv\u00f5istlusel r\u00f5hu nisudele ja pakkus v\u00e4lja kaks talinisup\u00f5ldu.\u00a0Sort Creator kasvas 71,8 hektaril ja saagiks m\u00f5\u00f5deti seal 10,3 t\/ha.\u00a0Saagi kvaliteedi n\u00e4itajad (proteiin 13,4%, kleepvalk 31,9%, mahumass 80,1 ja langemisarv 251) olid suhteliselt head, millega v\u00f5rreldes teiste nisudega oli see kvaliteedi poolest kolmandal kohal.\u00a0Eelvili oli taliraps, mille p\u00f5hk sai randaalimisega mulda viidud. K\u00fclv toimus 5.septembril k\u00fclvisenormiga 420 id.t\/m2.\u00a0V\u00e4etusfoon s\u00fcgisel N32 ja kevadel 218 kg\/ha.\u00a0Pildid tehtud 23.juuli, saak koristatud 20.august.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Andre Randoja (Aaspere Agro O\u00dc) talirapsi DL Seax p\u00f5ld L\u00e4\u00e4ne-Virumaal oli 22,3 hektarit.
\nVirumaa p\u00f5hjaosa sai teistest Eesti piirkondadest suvel v\u00e4hem vihma. P\u00f5ldu vaatamas k\u00e4ies 15.juulil oli mullakiht m\u00e4rg vaid \u00fclemised 15 cm, allpool t\u00e4iesti tuhkkuiv. Samal ajal m\u00f5nes teises piirkonnas oli juba kaks kuunormi sademeid paari n\u00e4dalaga tulnud.\u00a0Andre talirapsi saagiks m\u00f5\u00f5deti 4,6 t\/ha, mis oli vaid veidi v\u00e4hem talirapsi v\u00f5istlusp\u00f5ldude selle aasta keskmisest 4,9 t\/ha.\u00a0\u00d5lisus 44,9% ja proteiin 16,2%\u00a0<\/span>Eelviljaks oli rohumaa, mis k\u00fcnti. K\u00fclv 9.august. S\u00fcgisel N26 ja kevadel vaid 134 kg\/ha. Koristus toimus 15.augustil, kohtunik Heiki Unt, Ida-Virumaa taimekasvatuskonsulent.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Jaak Soosaar (Tulundus\u00fchistu L\u00fc\u00fcste P\u00dc) P\u00e4rnumaalt kasvatas talinisu Julius 50,1 hektaril.
\nRaske savikas muld sobib nisudele h\u00e4sti, kuid juulikuu ohtrad sademed olid veidi liiast.\u00a0Saagiks saadi sellegi poolest v\u00e4ga hea 9,5 t\/ha, mis oli veidi \u00fcle v\u00f5istluse nisude keskmise 9,2 t\/ha.\u00a0Saagi kvaliteedi poolest oli proteiinisisaldus 12,2%, langemisarv 217 ja mahumass \u00fcks parematest 80,8 kg\/hl. Eelvili oli taliraps, mille p\u00f5hk l\u00e4ks tagasi mulda minimaalse mullaharimisega. K\u00fclv 20.august. S\u00fcgisel N 63 ja kevadel 183 kg\/ha. Jaak kasutab p\u00f5ldudel p\u00fcsi-tehnoradasid. K\u00fclvid ja muud t\u00f6\u00f6d masinatega p\u00f5llul teeb ta \u00fchel aastal \u00fchte pidi diagonaalis tehnoradadega ja teasel aastal teistpidi diagonaalis. Pildid tehtud 29.juuli, p\u00f5ld koristatud 15.august, kohtunik Helle Rohtla.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Matis Moks, Laatre Piim O\u00dc talirapsi v\u00f5istlusp\u00f5llu koristus 9.augustil.\u00a0Saagiks 5,2 t\/ha.
\nFotod: Marika Parv, viljelusv\u00f5istluse kohtunik, V\u00f5rumaa Talupidajate Liit.
\n\"\" \"\"<\/p>\n

22.juulil on tehtud lisatud pildid Valgamaalt, Matis Moks (Laatre Piim O\u00dc) talirapsi v\u00f5istlusp\u00f5llul, sort Android.\u00a0P\u00f5ld oli 26,2 hektarit ja saagiks m\u00e4\u00e4rati 9.augustil \u00fcle v\u00f5istluse keskmise – 5,2 t\/ha.\u00a0Taimikut hinnates oli kasv v\u00e4ga v\u00f5imas, kuid nakatumine valgem\u00e4danikku oli suur. Fungitsiidi pritsimine oli tehtud, kuid nakkust oli sellegi poolest palju. Samas oli t\u00f5rje arvatavasti \u00e4ra hoidnud suurema saagi kao ja haigus l\u00f6\u00f6bis hilisemas faasis, siis kui suurem osa saagist\u00a0oli juba formeerunud.\u00a0Saagi kvaliteedi poolest oli \u00f5lisus 44,2% ja proteiin 18,8%.\u00a0Eelvili oli rohumaa, mis sai juulikuus veisel\u00e4ga 30 t\/ha. Mullaharimine pindmine.\u00a0K\u00fclv 14.august.
\nMineraalne l\u00e4mmastik s\u00fcgisel 20 ja kevadel suhteliselt v\u00e4he – 127 kg\/ha.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Esmakordselt oli viljelusv\u00f5istlusel h\u00fcbriidne talinisu. Urmas Nurmsalu (Sakala P\u00f5ldur O\u00dc) kasvatas 59,8 hektaril sorti Hylux.\u00a0Kuivaks ja puhtaks saagiks m\u00f5\u00f5deti 9,9 t\/ha.\u00a0Saagikus oli v\u00f5istlusp\u00f5ldude keskmisest (9,2) k\u00f5rgem, kuid kvaliteedi n\u00e4itajad j\u00e4id madalamaks, s\u00f6\u00f6davilja klassi. Langemisarv 182 j\u00e4i veidi alla toidunisu miinimumn\u00f5ude 190, proteiin oli 11,3% ja mahukaal 72,7. Kas j\u00e4i valminud taimik vihmade k\u00e4tte v\u00f5i on h\u00fcbriidsed sordid veel nii uued, et pole meie tingimustes kvaliteedilt teistega v\u00f5rdsed?\u00a0Urmase s\u00f5nul saab kasutada v\u00e4ga madalaid k\u00fclvisenorme nagu ka h\u00fcbriidrukkiga – v\u00f5rsumisv\u00f5ime v\u00e4ga tugev.\u00a0Eelvili oli taliraps, mullaharimine minimaalne ja k\u00fclv 10.septembril k\u00fclvisenormiga vaid 120 id.t\/m2!\u00a0N s\u00fcgisel 20 ja kevadel 185 kg\/ha.\u00a0<\/span>Pildid tehtud 23.juuli ja koristatud 8.august.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Augusti l\u00f5puks said selle aasta 15 talinisu v\u00f5istlusp\u00f5llu andmed tabelisse.\u00a0P\u00f5lde oli k\u00f5ikjalt Eestist ja nende pindala summana oli 492 hektarit. Keskmiseks p\u00f5llu suuruseks oli arvutuslikult 38,2 ha.\u00a0Viljelusv\u00f5istluse talinisu saagikuse keskmiseks kujunes 9,2 t\/ha. Kvaliteedilt oli keskmine proteiinisisaldus 12,6%, mahukaal 77,5 ja langemisarv 251. Panustatud oli N keskmiselt s\u00fcgisel 48 ja kevadel 167 kg\/ha. Need ei ole l\u00f5plikult t\u00e4psed numbrid, kuid kokku saadi ligil\u00e4hedaselt see saak, mis selle v\u00e4etustaseme juures oleks pidanud olema v\u00f5i veidi enam. Parim nisuviljeleja selgub 27.novembril l\u00f5pukonverentsil, kus lisaks saagikusele arvestatakse ka saagi kvaliteeti ja tulukust.<\/p>\n

Erki Oidermaa (Oidermaa Talu Seemnekeskus O\u00dc) P\u00f5lvamaalt osales viljelusv\u00f5istlusel talinisu sordiga Judita.\u00a0P\u00f5ld oli 30,5 hektarit suur.\u00a010.augustil kombainitud p\u00f5llul m\u00f5\u00f5deti saagiks 8,2 t\/ha. Kvaliteedin\u00e4itajatest olid proteiin 12,0%, langemisarv 327 ja mahukaal 76,9.\u00a0V\u00e4etusfoonilt sai taimik s\u00fcgisel N24 ja kevadel 182 kg\/ha.\u00a0Pildid on tehtud 6.juulil
\n\"\" \u00a0\"\"\"\"<\/p>\n<\/div>\n

Toomas Riiberg (Vinimex O\u00dc) L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt osales viljelusv\u00f5istlusel talirapsi sordiga Aixer. P\u00f5ld oli 28,7 hektarit.\u00a0Kuivaks ja puhtaks saagiks m\u00f5\u00f5deti 15.augustil 4,9 t\/ha. Viljelusv\u00f5istlusel osalenud 14 talirapsi p\u00f5llu keskmiseks saagiks kujunes samuti 4,9 t\/ha.\u00a0P\u00f5llu \u00fclevaatusel 15.juulil prognoosis Toomas saagiks peaaegu t\u00e4pselt 5 t\/ha.\u00a0Sealjuure \u00f5lisus oli saagis \u00fcks k\u00f5rgemaid – 48,9%, proteiin 14,5%.\u00a0Eelvili oli hernes, mille p\u00f5hk sai purustatud p\u00f5llule. Selle j\u00e4rgselt sai p\u00f5ld digestaati 20 t\/ha ja see k\u00fcnti sisse.\u00a0K\u00fclv oli 8.augustil ja s\u00fcgisel sai taimik mineraalset N-i 54 kg\/ha ja kevadel vaid 130 kg\/ha.
\n\"\" \u00a0\"\"
\n<\/span><\/p>\n

Margus Klais (R\u00e4msi Agro O\u00dc) Tartumaalt koristas oma talinisu Spencer 30 hektarilise v\u00f5istlusp\u00f5llu 12.augustil ja sai saagiks 9,2 t\/ha.\u00a0Sellel aastal ongi suurem osa viljelusv\u00f5istluse talinisu hektarisaakidest veidi alla v\u00f5i \u00fcle 10 tonni.\u00a0Marguse nisusaagi proteiinisisaldus oli 12,1%, mahukaal 77,0 ja langemisarv \u00fcks k\u00f5rgemaid 340 s.\u00a0Eelvili oli taliraps ja mullaharimine minimaalne. S\u00fcgisel N20 ja kevadel 180 kg\/ha.
\n\"\"<\/p>\n

Valgamaal kasvatas Ahti Nurm talinisu Bohemia 53,7 hektaril.\u00a0Kuivaks ja puhtaks saagiks tuli 8.augustil kombainides 9,0 t\/ha. T\u00e4pselt sama numbri prognoosis Ahti ka p\u00f5llu vaatlusel 23.juulil, siis kui on tehtud ka lisatud pildid.\u00a0Saagi kvaliteedilt oli proteiin 11,4%, mahukaal 75,6 ja langemisarv 259.\u00a0Eelvili oli p\u00f5ldhernes, minimaalne mullaharimine, k\u00fclv 7.09. normiga 350 id.t\/m2.\u00a0N s\u00fcgisel 28 ja kevadel 174 kg\/ha.<\/p>\n

Andrus Lund Raplamaalt kasvatas talinisu Fredis 28,4 hektaril.\u00a0Puhtaks ja kuivaks saagiks tuli 9,2 t\/ha.\u00a0Kvaliteedi poolest proteiin v\u00e4ga k\u00f5rge 14,8% ning mahukaal 76,1 ja langemisarv 211.\u00a0Andrus on oma talus kasvatatud nisu m\u00fc\u00fcnud palju aastaid ja ikka toiduvilja kvaliteediga, seda nii taimekasvuks soodsatel kui ka ebasoodsatel aastatel.\u00a0Eelvili oli taliraps, k\u00fclv 6.september k\u00fclvisenormiga 400 id.t\/m2.\u00a0S\u00fcgisene N tase 38 ja kevadine 175 kg\/ha.\u00a0Pildid tehtud 8. juuli.
\n\"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

Valgamaal kasvatas Mihkel Maks (M\u00e4nnimetsa talu) talirapsi sorti INV1166, v\u00f5istlusp\u00f5ld kokku 17,1 hektaril.\u00a0Puhtaks kuivaks saagiks tuli 6.augustil kombainimisel v\u00e4ga hea 5,2 t\/ha.\u00a0Sealjuures kvaliteedi poolest \u00f5lisus 44,7% ja proteiin 18,1%.\u00a0P\u00f5llul 23.juulil saaki hinnates, siis kui on tehtud ka lisatud pildid, prognoosis Mihkel suhteliselt t\u00e4pselt saagiks 5 t\/ha.\u00a0Eelvili oli p\u00f5ldhernes, k\u00fclv 15.august ning N s\u00fcgisel 55 kg\/ha. Kevadel pealtv\u00e4etisena N tase 173 kg\/ha.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n<\/div>\n

Suurem osa talirapsidest on t\u00e4naseks koristatud ja ka laboriandmed paljude kohta olemas.\u00a0\u00dcllatav on see, et senini selgunud v\u00f5istlusp\u00f5ldude hektarisaagikused j\u00e4\u00e4vad enamuses viie tonni l\u00e4hedusse. V\u00e4ga palju pole alla ja ka v\u00e4ga palju pole \u00fcle. Taoliseid super k\u00f5rgeid \u00fcle 6 tonniseid saake nagu oli 2015.aastal ei paista tulema. Kuid stabiilselt \u00fcle Eesti viietonnised saagid on ka v\u00e4ga hea tulemus.
\nUrmet Kalden (Akkerlac O\u00dc) kasvatas Vigala l\u00e4hedal talirapsi Atora 104 hektaril.\u00a0<\/span>Puhtaks kuivaks saagiks tuli 5,1 t\/ha. Taimik oli v\u00e4ga v\u00f5imas ja 8. juulil piltide tegemise ajal oleks enamgi hinnanud, kuid arvatavasti juunikuine kuumalaine ei olnud taimede kasvuks k\u00f5ige soodsam. K\u00fclviaeg oli 3.august. S\u00fcgisel sai taimik l\u00e4mmastiku 64 ning kevadel 168 kg\/ha. Kvaliteedi poolest oli saagi \u00f5lisus 45,6 % ja proteiin 17,3%.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Viljelusv\u00f5istlus toimub \u00fcle Eesti ja k\u00f5ik v\u00f5istlejad ja v\u00f5istlusp\u00f5llud on erinevates oludes. Siin m\u00f5ned n\u00e4ited k\u00f5ige, k\u00f5ige muldadest:
\n-K\u00f5ige r\u00e4hksem muld oli Aaspere Agro talinisu p\u00f5llul L\u00e4\u00e4ne-Virumaal (1)
\n-K\u00f5ige kergema l\u00f5imisega, liivakam muld oli Erki Oidermaa talitritikale p\u00f5ld P\u00f5lvamaal (2)
\n-K\u00f5ige raskema l\u00f5imisega ehk savikam muld oli Erki Plamuse talirapsi p\u00f5ld Vigalas (3)
\n-K\u00f5ige m\u00e4rjem muld oli Jaak Soosaare talinisu p\u00f5ld L\u00fc\u00fcstes P\u00e4rnumaal. Muidugi olid ka vahetult enne suured vihmad olnud ja mitte kogu p\u00f5ld polnud nii hull. (4)
\n-K\u00f5ige \u00f5hem huumuskiht -14 cm oli Saaremaal Tanel Kirst taliodra p\u00f5ld (5)
\n-K\u00f5ige enam vihmausse oli Vao Agro suviodra p\u00f5llu mullas L\u00e4\u00e4ne-Virumaal (6)
\n-K\u00f5ige t\u00fcsedam huumuskiht -65 cm oli Viljo Siimsalu mahe talir\u00fcpsi p\u00f5llul Vigalas (7)
\n<\/span><\/p>\n

\"\"
(1)<\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
(2)<\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
(3)<\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
(4)<\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
(5)<\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
(6)<\/figcaption><\/figure>\n
\"\"
(7)<\/figcaption><\/figure>\n

\u00a0<\/span><\/p>\n

Martin Tomberg J\u00e4rvamaalt (Kabala Agro O\u00dc) osaleb viljelusv\u00f5istlusel 30 hektarilise p\u00f5lluga, kus kasvas talinisuga Fredis.\u00a0Eelviljaks oli rohumaa ja k\u00fclv toimus 9.septembril.
\nKevadine l\u00e4mmastikuga pealtv\u00e4etamise kogus 183 kg\/ha.\u00a0Kuivaks ja puhtaks nisusaagiks m\u00f5\u00f5deti 7,0 t\/ha.\u00a0Kvaliteedilt oli saagi proteiinisisaldus v\u00e4ga k\u00f5rge 14,8 % ning lisaks langemisarv 300 ja mahukaal 75,5 kgh\/l.\u00a0Pildid on tehtud 1.juulil ja koristus toimus 2. augustil.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Rut Kaeval Raplamaalt, N\u00f5mmepere Aiandustalu osales viljelusv\u00f5istlusel talirapsiga, sort oli Kuga.\u00a0Kuivaks ja puhtaks saagiks tuli 4,2 t\/ha. Kahjuks j\u00e4i \u00e4ra viimane haiguste t\u00f5rje ja valgem\u00e4danik oli teatud osa saagist \u00e4ra v\u00f5tnud.\u00a0Peep Kaeval seletas, et fungitsiidi mitte pritsimisel olid looduslikud p\u00f5hjused. Linav\u00e4strik oli traktorisse pesa teinud. Senini, kui pesas olid munad, sai veel ringi s\u00f5ita ja vanalinnud ootasid pesa tagasi j\u00f5udmist. Kui aga pojad olid koorunud, siis ta enam ei riskinud koos nendega pritsima minna. Kui palju siis \u00fcks linnupoeg kaotatud saagi t\u00f5ttu maksma l\u00e4ks? Seda ei sobi aga arvutada.\u00a0Saagi \u00f5lisisaldus oli 46,2 %.\u00a0Eelvili oli talioder ja k\u00fclv toimus 20.augustil. L\u00e4mmastiku tase kokku 160 kg\/ha.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n<\/div>\n

\n
\n
\n
Maaeluminister Arvo Aller ja Heiki Unt Ida-Virumaa Taluliidust Viljelusv\u00f5istlus 2020 kohtunikud Aaspere Agro O\u00dc talinisu p\u00f5llul 19.augustil.<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Ants-Endel S\u00f5rra Tartumaalt K\u00e4mara Antsu talust kasvatas talirapsi Alicante 11,2 hektaril.\u00a0Raps koristati 7.augustil ning puhta kuiva rapsi saagiks m\u00f5\u00f5deti 4,7 t\/ha.\u00a0V\u00f5rdluseks viimase 5 aasta keskmine talirapsi saak Eestis oli 2,4 t\/ha ja rekordsaak \u00fchelt p\u00f5llult 6,9 t\/ha aastast 2015 Voore Farmis L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt. See oli talirapsile v\u00e4ga soodus aasta, siis said k\u00f5ik esikolmiku mehed \u00fcle 6 tonnised saagid ja Eesti keskmine oli 3,2 t\/ha.\u00a0Pildid said Ants-Endel S\u00f5rra p\u00f5llul tehtud 22.juulil ja siis hindas ta rapsi saagiks 4,5 t\/ha.\u00a0K\u00fclvi ajal ja j\u00e4rgselt sai taimik s\u00fcgisel eelvilja p\u00f5hu lagundamiseks ja tugeva taimiku arendamiseks l\u00e4mmastiku 68 ja kevadel 189 kg\/ha.\u00a0K\u00fclv toimus 14.augustil ja eelvili oli talinisu.\u00a0Kvaliteedi n\u00e4itajatest oli \u00f5li 44,5% ja proteiini 19,4%.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Udo J\u00fcriado Tartumaalt Lehev\u00e4lja talust osaleb sellel aastal viljelusv\u00f5istlusel talinisuga Edvins.\u00a0P\u00f5ld koristati 8.augustil, kuiva ja puhta vilja saagiks tuli 8,1 t\/ha.\u00a0Mahukaal 75,9 kgh\/l ja proteiin 12,4%.\u00a0L\u00e4mmastiku tase oli p\u00f5llul 180 kg\/ha.\u00a0Fotod on tehtud 22.juulil ja p\u00f5llul tehtut selgitab agronoom Jaan Loos. Udo J\u00fcriaado on teisel pildil eelmisel aastal viljelusv\u00f5istluse p\u00f5llul. Siis oli saak 9,2t\/ha ja kvaliteedilt seitsmeteistk\u00fcmne osaleja hulgast kolmas.
\n\"\" \"\" \"\"\"\"<\/p>\n<\/div>\n

\n
\n
\n
<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

Kaido Kirst Saaremaalt Nuudi talust kasvatas talirapsi Atora.\u00a0Kuiva ja puhta rapsi saagiks m\u00f5\u00f5deti 5,0 t\/ha. Sealjuures v\u00e4ga k\u00f5rge \u00f5lisusega – 47,9%.\u00a0Pildid on tehtud 14,7 hektari suurusel p\u00f5llul 8.juulil ja siis hindas Kaido saagikuseks suhteliselt t\u00e4pselt 4,8 t\/ha.\u00a0P\u00f5ld on Valjala Kandis Sakla k\u00fclas ja mulla huumushorisonti 20 cm ringis. See on naaberp\u00f5ld sellele, mis eelmisel aastal Kaidole Inglismaa viljelusv\u00f5istlusel YEN potensiaalse v\u00f5imaliku klassis kolmanda koha andis. Eelvili oli rapsile oder saagikusega 4,5t\/ha ja p\u00f5hk l\u00e4ks mulda. K\u00fclviaeg 15.08.2019. ning s\u00fcgisel sai taimik N15 ja kevadel 172 kg\/ha.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Head rukkimaarjap\u00e4eva, 15.august!Pildil senise viljelusv\u00f5istluse absoluutne saagikuse rekordp\u00f5ld tulemusega 12,1 t\/ha aastast 2019 h\u00fcbriidrukis KWS Eterno.
\nJa muidugi autorid Raido ja Hendrik Allsaar firmast M\u00e4gede O\u00dc J\u00e4rvamaal. Kas rukkiga saadud rekordsaak sellel aastal n\u00e4iteks nisuga \u00fcletatakse? See selgub l\u00e4hin\u00e4dalatel.
\n\"\"<\/p>\n

Talinisude varasemad sordid on koristatud. Madis Tamm Tartumaalt Soone Farm O\u00dc kasvatas sorti KWS Emil.\u00a0P\u00f5ld oli 18,5 hektarit ja kuivaks ning puhtaks saagiks m\u00f5\u00f5deti 8.augustil 10,5 t\/ha.
\nPildid on tehtud 22.juulil ja siis p\u00f5ldu silmaga hinnates prognoosis Madis suhteliselt t\u00e4pselt 10 tonnist saaki.\u00a0Eelviljaks oli taliraps ja k\u00fclv toimus 7.09.2019. k\u00fclvisenormiga 350 id.t.\/m2.
\nL\u00e4mmastiku sai taimik s\u00fcgisel 21 ja kevadel 163 kg\/ha.\u00a0Taolise suhteliselt v\u00e4ikese l\u00e4mmastiku kogusega saadi k\u00f5rge saak. See n\u00e4itab seda, et taimede toitumine oli h\u00e4sti tasakaalus teiste makro- ja mikroelementide poolest ning et taimekaitse programm oli t\u00e4pselt paigas. Terade proteiinisisaldus ei ole siis eriti suur, selles saagis 11,88%.\u00a0Mahukaal 74,4 ja langemisarv 207.\u00a0T\u00e4psemalt l\u00f5pukonverentsil 27.novembril. Parim nisukasvataja selgub saagikuse, tulukuse ja saagi kvaliteedi summana.
\n\"\" \"\" \"\"
\n<\/span><\/p>\n

Talirapside koristus k\u00e4ib, esimesed saagid on salves ja kvaliteet anal\u00fc\u00fcsitud. Nagu ikka, saavad Saaremaal saagid veidi varem valmis kui mandril.\u00a0Andres Saun firmast Saare Seeme O\u00dc kasvatas talirapsi DK Expiro. P\u00f5ld asub Saia k\u00fclas, mis on k\u00fcmmekond kilomeetrit Kuressaarest p\u00f5hja suunas. Mulla huumushorisondi t\u00fcsedus on 34 cm, Saaremaa kohta \u00fcllatavalt palju. See n\u00e4itab, et sealses piirkonnas on \u00fched vanemad p\u00f5llud Saaremaal.\u00a0Kontrollalalt kombainitud kuiva ja puhta rapsi saagiks m\u00f5\u00f5deti 4,3 t\/ha.\u00a0<\/span>P\u00f5ld oli \u00fcle 13 hektari suur ja ka kogu p\u00f5llu saagiks tuli \u00fcle 4 t\/ha. Kvaliteet samuti v\u00e4ga hea, \u00f5lisus 45% ja proteiin 17,3%. Parimad rapsiviljelejad selguvad saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse koondina. Tulemused avalikustatakse 27.novembril viljelusv\u00f5istluse l\u00f5pukonverentsil J\u00f5geval. Konverents algab J\u00f5geva kultuurimajas ja j\u00e4tkub Scanola rapsi\u00f5li tehases. Pildid 8.juulist, koristus 2.augustil.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Taliodrad on koristatud ja vaatasin huvi p\u00e4rast viljelusv\u00f5istlusel osalenud 5 p\u00f5llu andmeid. Saagid olid 7,5 -9,3 t\/ha vahemikus. L\u00e4mmastiku tasemed (s\u00fcgis+kevad kokku) 137 -167 kg\/ha.
\nV\u00e4etamise ABC andmetel on vaja 7 tonnise saagi saamiseks keskmise huumusesisaldusega mullal N145 kg\/ha.\u00a0Kuigi juunikuise kuumuse t\u00f5ttu j\u00e4id taliodra terad veidi loodetust peenemaks, siis saagid tulid k\u00f5igil ligikaudu 10% teoreetilisest k\u00f5rgemad.\u00a049-58 kg teri said k\u00f5ik 1kg l\u00e4mmastikuga.\u00a0Korrelatsioon oli k\u00f5ige tugevam kevadise pealtv\u00e4etamise ja saagitaseme vahel:\u00a0Kevadel N140 andis saagi 9,3 t\/ha; N135 – 9,0 t\/ha; N129 – 8,3 t(ha; N121 – 7,6 t\/ha ja N99 -7,5t\/ha.
\n<\/span>T\u00e4psemalt viljelusv\u00f5istluse l\u00f5pukonverentsil 27.novembril J\u00f5geval.<\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00e4esoleva aasta viljelusv\u00f5istluse k\u00f5rgeim taliodra saak 9,3 t\/ha kasvas Raido Allsaare (M\u00e4gede O\u00dc) p\u00f5llul J\u00e4rvamaal ja koristati 19.juulil 12,7% niiskusega.\u00a0Ka mahukaalult oli selle p\u00f5llu saak 60,3 kg\/hl teistest taliotradest k\u00f5rgema n\u00e4itajaga.\u00a0Taimede toitumiseks kasutati l\u00e4mmastiku s\u00fcgisel 27 ja kevadel 140 kg\/ha, mis kokku teeb 167 kg\/ha.\u00a0Taolise v\u00e4etustaseme juures \u00fcle 9 tonnist saaki saada on v\u00e4ga v\u00f5imas tulemus. Peamiseks faktoriks oli v\u00e4ga t\u00e4pne taimekaitse programmi t\u00e4itmine. L\u00e4mmastiku v\u00e4ga efektiivset kasutamist k\u00f5rge saagi saamisel n\u00e4itab ka madal proteiinisisaldus terades – 10,4%.\u00a0Teatud kvaliteediprobleemiks oli 6,5% teralisand. Eelviljaks oli talinisu ja mida rohkem me kasvatame taliotra ja talinisu \u00fcksteise j\u00e4rgi, seda enam see tuleb probleemiks. Mitte niiv\u00f5rd omale s\u00f6\u00f6davilja kasvatamisel kui just vilja m\u00fc\u00fcgil, kuna v\u00f5\u00f5rliikide arvelt tehakse hinnaalandused.\u00a0<\/span>Parim (tali)odrakasvataja selgub saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse koondina. L\u00f5plikud tulemused selguvad viljelusv\u00f5istluse l\u00f5pukonverentsil J\u00f5geva kultuurimajas ja Scanolas 27.novembril 2020.
\n\"\"<\/p>\n

M\u00e4gede O\u00dc J\u00e4rvamaaGert Neeve talioder KWS Tenor V\u00f5rumaal oli koristusajaks t\u00e4isk\u00fcps – niiskusega 12,4%.\u00a0Kokku oli p\u00f5llu l\u00e4mmastikutase 165 kg\/ha, millest 30 s\u00fcgisel ja 135 kevadel. Huumuskihi t\u00fcsedus 28 cm.\u00a0Odrasaagi mahukaal oli 53,4 kg\/hl.\u00a0Arvestusala puhas saak oli arvestades tehtud panustusi v\u00e4ga hea 9,0 t\/ha.\u00a0Parim (tali)odraviljeleja selgub saagikuse, saagi kvaliteedi ja tulukuse summana.
\n\"\"<\/p>\n

Tanel Kirst (Rauni PO\u00dc) Saaremaal koristas taliodra v\u00f5istlusp\u00f5llu 19.juulil.
\nTaimik sai s\u00fcgisel 15 kg\/ha l\u00e4mmastiku ja kevadel 129, s.t. kokku N 144 kg\/ha.
\nP\u00f5llu \u00fclevaatusel prognoosis Tanel saagiks 8,5 t\/ha. Kombaini punkrit\u00e4is andis kontrollalalt kuiva ja puhta saagi tulemuseks 8,3 t\/ha.
\nVili oli juba t\u00e4isk\u00fcps – niiskus p\u00f5llult 12%. Mahukaal 55,5 kg\/hl j\u00e4i veidi soovitule alla, sest mulla huumuskiht oli v\u00e4ga \u00f5huke ja juunikuu kuumaperiood k\u00fcpsetas taliodra liialt kiiresti.\u00a0Mulla huumushorisondi t\u00fcsedus oli vaid 14 cm, mis oli k\u00f5igi viljelusv\u00f5istluse p\u00f5ldude v\u00e4ikseim n\u00e4it. Kui teha saagi arvestus huumushorisondi 1 cm kohta, siis arvatavsti oleks Taneli talioder esimene.\u00a0P\u00f5llu suurus oli 30 ha ja kogu saak kokku andis Saaremaa tingimustes v\u00e4ga hea tulemuse 7 t\/ha.
\n\"\"
\n<\/span><\/p>\n

Siim Raukas Karinu PM J\u00e4rvamaalt koristas taliodra v\u00f5istlusp\u00f5llu 24.juulil. Kombainitud saak oli v\u00e4ga puhas, teralisandeid ja prahti vaid 0,4%. Tera j\u00e4i veidi peeneks, mahukaal 50,3 kg\/hl. Sama problem on sellel aastal paljude kohtades, kus mullakiht \u00f5hem ja sademeid tuli v\u00e4he. Juunikuine p\u00f5ud ja kuumus pani taliodrad liialt kiirelt kasvu l\u00f5petama.
\nSiim prognosis p\u00f5llul saagiks 7,5 t\/ha.
\nProoviala m\u00f5\u00f5tmisel ja kaalumisel saadi puhta saagi tulemuseks 7,6 t\/ha, v\u00e4ga t\u00e4pne prognoos.
\nL\u00e4mmastiku tase kokku oli 137 kg\/ha ja selle koguse kohta oli saak v\u00e4ga k\u00f5rge!<\/p>\n

Viljelusv\u00f5istlusel 16 talirapsiga osalejat:<\/strong>
\nAimar Allingu, Reinu P\u00f5ld O\u00dc, J\u00f5gevamaa
\nAndre Randoja, Aaspere Agro O\u00dc, L\u00e4\u00e4ne-Virumaa
\nAndres Saun, Saare Seeme O\u00dc, Saaremaa
\nAnts-Endel S\u00f5rra, K\u00e4mara Antsu talu, Tartumaa,
\nAvo Samar\u00fc\u00fctel, M\u00e4nniku Piim O\u00dc, Tartumaa
\nErki Plamus, FIE, Raplamaa
\nJaan Loos, Udo J\u00fcriado FIE, Tartumaa
\nKaido Kirst, Nuudi talu, Saaremaa
\nMadis Tamm, Soone Farm O\u00dc, Tartumaa
\nMartin Tomberg, Kabala Agro O\u00dc, J\u00e4rvamaa
\nMatis Moks, Laatre Piim O\u00dc, Valgamaa
\nMihkel Maks, M\u00e4nnimetsa talu, Valgamaa
\nRut Kaeval, N\u00f5mmepere Aiandustalu, Raplamaa
\nToomas Riiberg, Vinimex O\u00dc, L\u00e4\u00e4ne-Virumaa,
\nUrmas Nurmsalu, Sakala P\u00f5ldur O\u00dc, Viljandimaa
\nUrmet Kalden, Akkerlac O\u00dc, Raplamaa<\/span><\/p>\n

Taliodrad on suuremas osas koristatud ja ka viljelusv\u00f5istlusel osalenud 5 p\u00f5llu kohta on saagikuse tulemused ja labori anal\u00fc\u00fcsid valmis.
\nM\u00e4rt M\u00f6lter (Estonia O\u00dc) koristas v\u00f5istlusp\u00f5llu 17.juulil. Kombainimise ajal oli saagis veel \u00fcksikuid rohekaid teri ja niiskuseks m\u00f5\u00f5deti 22,1%.\u00a0Kuiva ja puhta odra saagiks j\u00e4i 7,4 t\/ha.\u00a0Saagikuse tulemus on v\u00e4ga k\u00f5rge, arvestades p\u00f5llule panustatut. N\u00e4iteks N tase s\u00fcgisel oli 55 kg\/ha ja kevadel 99 kg\/ha. Parim viljeleja selgitatakse v\u00e4lja ka seekord kolmev\u00f5istluse tulemusel: saagikus, kvaliteet ja tulukus.
\n\"\"\"\"<\/p>\n

Eesti senine viljelusv\u00f5istluse nisu rekordsaak on 11,9 t\/ha Sven-Erik Lohu nimel aastast 2019.
\nSee on 68% Guinnessi nisu saagikuse rekordist 17,4 t\/ha, mis p\u00fcstitati sellel aastal Uus-Meremaal.
\nTeiste kultuuridega on meil rekordsaagid 90% ringis maailma parimatega v\u00f5rreldes, s.t. nisuga on meil veel ruumi areneda.
\nT\u00e4navu aastaseid p\u00f5lde vaadates on \u00fcle 10 tonniseid nisusaake kindlasti kasvamas ja loodetavasti \u00fcletatakse ka teravilja viljelusv\u00f5istluse absoluutne saagirekord 12,1 t\/ha, mis on eelmisest aastast rukkiga Raido Allsaare nimel.<\/p>\n

Viljelusv\u00f5istlusel osaleb sellel aastal 15 nisup\u00f5ldu:<\/strong>
\nAhti Nurm, Puide Talu O\u00dc, Valgamaa
\nAndre Randoja, Aasper Agro O\u00dc, L\u00e4\u00e4ne-Virumaa
\nAndrus Lund, FIE, Raplamaa
\nErki Oidermaa, Oidermaa Seemnekeskus, P\u00f5lvamaa
\nErki Plamus, FIE, Raplamaa
\nJaak Soosaar, L\u00fc\u00fcste P\u00dc, P\u00e4rnumaa
\nJaan Loos, FIE Udo J\u00fcriado, Tartumaa
\nKalle Kits, Mudasilla Talu, Valgamaa
\nMadis Tamm, Soone Farm O\u00dc, Tartumaa
\nMargus Klais, R\u00e4msi Agro O\u00dc, Tartumaa
\nMartin Tomberg, Kabala Agro O\u00dc, J\u00e4rvamaa
\nRaido Allsaar, M\u00e4gede O\u00dc J\u00e4rvamaa
\nSven-Erik Lohu, Milligrupp O\u00dc, Viljandimaa, talinisu Creator
\nSven-Erik Lohu, talinisu Olivin
\nUrmas Nurmsalu, Sakala P\u00f5ldur O\u00dc, Viljandimaa<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Odra kasvupind on olnud Eestis viimastel aastatel 130 tuhande hektari piires. Suurim muutus on olnud aga selles, et j\u00e4jest enam on laienenud taliodra osat\u00e4htsus. Kui veel 2015.aastal kasvas seda meil veidi \u00fcle tuhande hektari, siis n\u00fc\u00fcd juba 22 tuhat hektarit.
\nMilline oleks aga optimaalne tali- ja suviodra suhe?
\nTaliodra saagid on keskmiselt 1-2 t\/ha suuremad ja v\u00f5idakse arvata, et talioder vahetab suviodra v\u00e4lja, nii nagu juhtus tali- ja suvirapsiga.
\nUsutavasti seda aga ei juhtu, sest talioder on enam talve\u00f5rn (seenhaigustele vastuv\u00f5tlik) kui taliraps ja k\u00f5iki p\u00f5lde ei saa \u00f5igeks k\u00fclviajaks s\u00fcgisel vabaks.
\nKuid teatud osas on taliodra pindade laienemiseks veel ruumi.<\/p>\n

Suviodra p\u00f5lde on sellel aastal viljelusv\u00f5istlusel 6:<\/strong>
\nAhti Nurm, Puide Talu O\u00dc, Valgamaa
\nErki Oidermaa, Oidermaa Talu Seemnekeskus O\u00dc, P\u00f5lvamaa
\nM\u00e4rt M\u00f6lter, Estonia O\u00dc, J\u00e4rvamaa
\nNeil Ilves, Neil O\u00dc, J\u00e4rvamaa
\nKalle Margus, Vao Agro O\u00dc, L\u00e4\u00e4ne-Virumaa kahe suviorda p\u00f5lluga. Pildil esindaja Teet Liiv.
\n<\/span>Senine suviodra viljelusv\u00f5istluse rekordsaak on 8,3 t\/ha Sven-Erik Lohu nimel aastast 2019.
\nEsmane mulje p\u00f5ldudelt vihjab, et see tulemus saab vast \u00fcletatud.
\n\"\"<\/p>\n

Rukis kasvas eelmisel aastal Eestis 28 tuhandel hektaril. Sellel aastal v\u00e4hem: 21 tuhat hektarit. Samas viimase viie aasta keskmine on olnud vaid 15 tuhat ha, s.t., et \u00fcle keskmise ja ligi 100 tuhat tonni peaks kogusaak ikka tulema ja leivavilja puudust ei tule.\u00a0Viljelusv\u00f5istlusele pakuti seekord vaid 2 p\u00f5ldu: Ants-Endel S\u00f5rra ja Hendrik Allsaar poolt.
\nKas p\u00f5hjuseks oli see, et eelmisel aastal saadi v\u00e4ga k\u00f5rged talirukki saagid? Neljal mehel (Raido Allsaar, Ahti Aruksaar, M\u00e4rt M\u00f6lter ja Ants-Endel S\u00f5rra) \u00fcle 11 t\/ha. Teraviljade absoluutne Eesti viljelusv\u00f5istluse rekordsaak ongi eelmisest aastast 12,1 t\/ha Raido ja Hendrik Allsaare nimel. Piltidel selle aasta v\u00f5istlejad Ants-Endel S\u00f5rra Tartumaalt ja Hendrik Allsaar J\u00e4rvamaalt.
\n\"\" \"\"<\/p>\n

Selle aasta viljelusv\u00f5istlusele pakuti vaid 2 p\u00f5ldherne p\u00f5ldu. V\u00f5istlust selle t\u00f5ttu hernega ei toimu, kuid fikseerime \u00e4ra saagi ja muud n\u00e4itajad ja v\u00f5rdleme eelmiste aastate tulemustega.\u00a0P\u00f5ldherne senine rekordsaak on v\u00e4ga v\u00f5imas – 6,6 t\/ha Mihkel Vainula nimel P\u00e4rnumaalt aastast 2016.\u00a0Margus Klais (R\u00e4msi Agro O\u00dc) Tartumaalt on aastaid edukalt hernest kasvatanud ja seekord on viljelusv\u00f5istluse p\u00f5lluks 20 hektaril sort Astronaute.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Ahti Aruksaar (Viljameister O\u00dc) Tartumaalt on sellel aastal teine viljelusv\u00f5istlusel p\u00f5ldhernega osaleja.\u00a0Temal on sort Alvesta ja p\u00f5ld \u00fcle 100 ha suur.\u00a0Muld on kerge l\u00f5imisega ja jaanip\u00e4eva aegne kuumaperiood on taimede kasvu veidi liigselt kiirendanud – p\u00f5ld hakkab juba heledat tooni v\u00f5tma.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Selle aasta erip\u00e4ra – labidas kaasas ja vaatame ka viljelusv\u00f5istluse p\u00f5ldude alla. Mis v\u00f5i kes seal paistab? V\u00e4ga suured erinevused tulevad v\u00e4lja. M\u00f5nel p\u00f5llul vaid 14 cm huumuskihti, teisel \u00fcle 60.
\nEnamasti on juba sademeid piisavalt olnud, n\u00e4iteks Vigalas n\u00e4itas \u00fcle 170 mm nelja n\u00e4dala jooksul aga Haljalas oli vaid mulla pealmine 20 cm m\u00e4rg, allpool t\u00e4ielikult tuhkkuiv.
\nM\u00f5nel p\u00f5llul on ka ohtralt vihmasse, eks paistab, et kas siis need ka saagikuselt eespool? (16. juuli)
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Taliodra koristusaeg on k\u00e4es. Viljelusv\u00f5istlus 2020 taliodraga osalejad:<\/strong>
\nSiim Raukas, Karinu PM, J\u00e4rvamaa
\nTanel Kirst, Rauni PO\u00dc, Saaremaa
\nGert Neeve, Neeve O\u00dc, V\u00f5rumaa
\nRaido Allsaar, M\u00e4gede O\u00dc, J\u00e4rvamaa
\nM\u00e4rt M\u00f6lter, Estonia O\u00dc, J\u00e4rvamaa<\/span><\/p>\n

Andrus Lund M\u00e4rjamaa l\u00e4hedalt osaleb viljelusv\u00f5istlusel oma talu nime alt esimest korda. Nisu kasvatavad nad vennaga koos aga juba aastaid ja seda ikka toiduvilja kvaliteediga, nii taimekasvuks soodsatel kui ebasoodsatel aastatel.\u00a0Huvitav, et v\u00e4ga levinud on taimekasvatuses k\u00f5ik ilmast ehk “peaaktsion\u00e4rist” s\u00f5ltuvaks nimetada (isegi teaduses t\u00f5estada), m\u00f5nede meeste puhul see aga ei kehti.\u00a0Ei kehti ka Eestis tervikuna. Toodame t\u00e4na 3 korda enam teravilja kui m\u00f5nik\u00fcmmend aastat tagasi, ilm ei ole aga samas ju kolm korda paremaks l\u00e4inud. Ikka p\u00f5llumeeste oskused, kogemused ja uued tehnoloogiad on need, mis k\u00f5ige enam p\u00f5llul loevad.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

Viljo Siimsalu (Narafarm O\u00dc) mahe talir\u00fcps Vigalas on plaanis kombainida reedel 10.juulil.\u00a0Silmaga hinnates peaks saagitase algama numbriga 3.\u00a0\u00dcllatavalt t\u00fcseda huumushorisondiga p\u00f5ld – ligikaudu 60 cm ja muidugi v\u00e4ga hea agrotehnika.\u00a0Eesti keskmine maher\u00fcpsi saagikus j\u00e4\u00e4b alla 1 t\/ha.
\n\"\"<\/p>\n

Tanel Kirstu (Rauni PO\u00dc, Saaremaa) talioder on \u00fcks Eesti 2020 aasta viiest viljelusv\u00f5istluse taliodra v\u00f5istlusp\u00f5llust, koristusk\u00fcpseks saab ligikaudu n\u00e4dala p\u00e4rast.
\n\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

7. juuli seisuga oli L\u00f5una-Eesti v\u00f5istlusp\u00f5ldudel k\u00f5igil huumuskihi t\u00fcsedus 30 cm \u00fcmber. Kohad siis Laiuse, Koke, Viluste, R\u00e4pina-V\u00e4ndra,Korg\u00f5m\u00f5isa, Uhtj\u00e4rve.
\n\"\" \"\" \"\" \"\" \"\" \"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Gert Neeve talioder V\u00f5rumaalt on \u00fcks viiest selle aasta taliodra v\u00f5istlusp\u00f5llust.
\n\"\" \"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00e4na, 2.juulil toimus Tartumaal juba taliodra koristus muljutult s\u00e4ilitamiseks.
\nPildil eelmisel aastal viljelusv\u00f5istluse korraldajatelt eripreemia saanud M\u00e4rt M\u00f6lter (Estonia O\u00dc) selgitab hindajatele selle aasta v\u00f5istlusp\u00f5llul, et nemad koristavad kuivaks teraks, kuid sellegi poolest saavad taliodraga koristuskonveieri paari n\u00e4dala v\u00f5rra pikemaks.<\/p>\n

\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Talioder on Eestis sellel aastal juba ligikaudu 22 tuhandel hektaril. Viljelusv\u00f5istlusel on seekord viis taliodra p\u00f5ldu.
\nKoristama saab seda teraviljadest esimesena, kuid ligikaudu kaks n\u00e4dalat l\u00e4heb veel aega, n\u00e4itab Raido Allsaar (M\u00e4gede O\u00dc) J\u00e4rvamaalt.
\nSenine viljelusv\u00f5istluse taliodra saagikuse rekord on 12,0 t\/ha Aivar Treibergi nimel Harjumaalt aastast 2015.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Talir\u00fcpsi koristus ei ole enam kaugel. Mihkel Vainula (Helgi & Pojad O\u00dc) P\u00e4rnumaalt on saagikuse suhtes optimistlik.
\nSenine viljelusv\u00f5istluse talir\u00fcpsi saagikuse rekord 3,6 t\/ha on Alar Mutli nimel Raplamaalt aastast 2015.<\/p>\n

\"\" \"\" \"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Arvatavasti esimesena l\u00e4heb Viljelusv\u00f5istlus2020 saagi koristamisele Viljo Siimsalu mahe talir\u00fcps Legato Vigalas.
\nTaoline on taimik 1.juulil. Millal l\u00e4heb kombainimiseks, mis tuleb saagiks, kes pakub t\u00e4psemalt?
\nViljelusv\u00f5istluse komisjon terade k\u00fcpsust hindamas.
\nSenine viljelusv\u00f5istluse mahr\u00fcpsi saagikuse rekord 2,1 t\/ha on Tiit Tamme nimel Raplamaalt aastast 2018.<\/p>\n

\"\" \"\" \"\"<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Neil Ilves (Neil O\u00dc) J\u00e4rvamaalt osales viljelusv\u00f5istlusel 15 hektarilise suviodrap\u00f5lluga. Sort oli Laureate.\u00a0Valmimine ja koristamine s\u00fcgisilmadega venis, kuid 12.septembril m\u00f5\u00f5deti kuivaks ja puhtaks saagiks 7,0 t\/ha.\u00a0Eelviljaks oli 7 tonnise saagiga suvinisu, mille p\u00f5hk pindmise harimisega mulda viidi.\u00a0K\u00fclv toimus 1.mail, v\u00e4etusfoon N140 kg\/ha.\u00a0Lisatud pildid tehtud 15.juulil.\u00a0Kohtunikuks konsulent Helle Rohtla. Kalle Margus (Vao Agro O\u00dc) L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt pakkus […]<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"two_page_speed":[],"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-1030","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1030","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1030"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1030\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1213,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1030\/revisions\/1213"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1030"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1030"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/viljelusvoistlus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1030"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}